Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Inkassofirmad pole poisid kurikatega

    Vastukaja Äripäeva 10. novembri juhtkirjale Eestlaste maksedistsipliin hakkab paranema ja uudisele Eestlaste maksehäirete arv kasvab
    Inkassofirmana esindab Contant Eesti AS mitmeid kliente, kes edastavad võlgnevuste andmeid maksehäireregistrisse. Kuna maksehäireregistri nimekirjas esineb võlgnikuna üha enam isikuid, väheneb registri esialgne mõjukas sõnum: kui oled registris, siis sulle krediiti ei anta.
    Võlausaldajad on aina rohkem hakanud tegema järeleandmisi maksehäireregistriga seotud tingimustes ? nad jälgivad nõude iseloomu, summat ning võtavad arvesse isiku tausta. Samu võtteid kasutavad finantsteenuste osutajad, nagu väidab Guido Gritsenko Ühispangast 10. novembril Eesti Päevalehes avaldatud artiklis ?Võlgnik jääb pangast laenu küsides tühjade kätega?. Laialt levib kitsendavate tingimusteta krediidi andmine kuus kuud pärast maksehäire lõppemist.
    Maksehäireregistris esineb kaht tüüpi võlgnikke. Esiteks isikud, kes ei kavatse lähemas tulevikus täiendavaid krediidivõimalusi kasutada ning keda maksehäireregistris figureerimine ei motiveeri oma võlga maksma. Teiseks isikud, kes soovivad võtta laenu või kasutada muid krediiditooteid, kes on huvitatud maksehäire lõppemisest ning näitavad ise üles huvi võlgnevuste tasumiseks.
    Erinevalt Äripäeva 10. novembri juhtkirja käsitlusest kasutavad Eesti inkassofirmad arenenud ühiskonnas levinud meetodeid võlgade sissenõudmiseks, mitte ei hirmuta võlgnikke ?nende kodu ukse ees?. Väär on lugejas tekitada arusaama inkassofirmast kui suurte kurikatega poiste mängumaast. Eesti ühiskond on jõudnud tasemele, mis on kohane Euroopa Liitu kuuluvale maale.
    Vastavalt Eesti Võlanõudjate Liidu heade tavade koodeksile (mis sarnaneb Euroopas ja Ameerikas tunnustatud vastava dokumendiga) on võla sissenõudmisel oluline arvestada võlgniku privaatsust. Inkassofirma ei tohi tasumise saavutamiseks võlgnikku liigselt mõjutada või teda ähvardada. Nii Eestis kui mujal teostatakse kohtuvälist sissenõudmist siiski peamiselt kirja ja telefoni teel. Juhul, kui pärast inkassofirma sooritatud toiminguid jääb võlgnevus tasumata ning klient soovib võlgniku andmed edastada maksehäireregistrisse, antakse inkassofirma poolt väljasaadetavas meeldetuletuskirjas sellest võlglasele teada.
    Tulenevalt kahe võlgnikutüübi olemasolust ei saa üldjuhul täheldada inkassofirmade töömahu kasvu seost maksehäireregistriga, nagu arvab Äripäev oma juhtkirjas. Euroopa trende jälgides võib kindlalt väita, et üha enam keskenduvad ettevõtted oma põhitegevusele ning tugiteenuseid ostetakse sisse. Laialdaselt kasutatud võlanõuete haldamise teenust ostetakse sisse peaaegu kõigis Eesti suuremates ettevõtetes.
    See eeldab inkassofirma valmisolekut massnõuete käsitlemiseks, mis tähendab toetavaid infotehnoloogilisi lahendusi, mahukat finantsressurssi ning kogenud tööjõudu.
    Loetletud põhjustel on Eesti inkassoturul oma tegevuse lõpetanud või mahte vähendanud suurem osa turul tegutsevatest lugematutest inkassofirmadest. Turg on koondumas suuremate inkassofirmade kätte.
    Inkassofirma tegevus täiendab maksehäireregistri mõju võlanõuete tasumisele. Võlgnevuste avalikustamise ja sissenõudmise vahel pole nii mõjuvat seost, kui ajakirjandus väidab. Võlgnevuste tasumine hoogustub seoses majanduskeskkonna paranemisega ning vastupidi. Krediidiinfo hallatav maksehäireregister ning inkassofirma on mõlemad mõeldud võlausaldaja paremaks teenindamiseks ? üks krediidiotsuse tegemisel ja teine krediidiriski realiseerumisel.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.