• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Inkassofirmad pole poisid kurikatega

    Vastukaja Äripäeva 10. novembri juhtkirjale Eestlaste maksedistsipliin hakkab paranema ja uudisele Eestlaste maksehäirete arv kasvab
    Inkassofirmana esindab Contant Eesti AS mitmeid kliente, kes edastavad võlgnevuste andmeid maksehäireregistrisse. Kuna maksehäireregistri nimekirjas esineb võlgnikuna üha enam isikuid, väheneb registri esialgne mõjukas sõnum: kui oled registris, siis sulle krediiti ei anta.
    Võlausaldajad on aina rohkem hakanud tegema järeleandmisi maksehäireregistriga seotud tingimustes ? nad jälgivad nõude iseloomu, summat ning võtavad arvesse isiku tausta. Samu võtteid kasutavad finantsteenuste osutajad, nagu väidab Guido Gritsenko Ühispangast 10. novembril Eesti Päevalehes avaldatud artiklis ?Võlgnik jääb pangast laenu küsides tühjade kätega?. Laialt levib kitsendavate tingimusteta krediidi andmine kuus kuud pärast maksehäire lõppemist.
    Maksehäireregistris esineb kaht tüüpi võlgnikke. Esiteks isikud, kes ei kavatse lähemas tulevikus täiendavaid krediidivõimalusi kasutada ning keda maksehäireregistris figureerimine ei motiveeri oma võlga maksma. Teiseks isikud, kes soovivad võtta laenu või kasutada muid krediiditooteid, kes on huvitatud maksehäire lõppemisest ning näitavad ise üles huvi võlgnevuste tasumiseks.
    Erinevalt Äripäeva 10. novembri juhtkirja käsitlusest kasutavad Eesti inkassofirmad arenenud ühiskonnas levinud meetodeid võlgade sissenõudmiseks, mitte ei hirmuta võlgnikke ?nende kodu ukse ees?. Väär on lugejas tekitada arusaama inkassofirmast kui suurte kurikatega poiste mängumaast. Eesti ühiskond on jõudnud tasemele, mis on kohane Euroopa Liitu kuuluvale maale.
    Vastavalt Eesti Võlanõudjate Liidu heade tavade koodeksile (mis sarnaneb Euroopas ja Ameerikas tunnustatud vastava dokumendiga) on võla sissenõudmisel oluline arvestada võlgniku privaatsust. Inkassofirma ei tohi tasumise saavutamiseks võlgnikku liigselt mõjutada või teda ähvardada. Nii Eestis kui mujal teostatakse kohtuvälist sissenõudmist siiski peamiselt kirja ja telefoni teel. Juhul, kui pärast inkassofirma sooritatud toiminguid jääb võlgnevus tasumata ning klient soovib võlgniku andmed edastada maksehäireregistrisse, antakse inkassofirma poolt väljasaadetavas meeldetuletuskirjas sellest võlglasele teada.
    Tulenevalt kahe võlgnikutüübi olemasolust ei saa üldjuhul täheldada inkassofirmade töömahu kasvu seost maksehäireregistriga, nagu arvab Äripäev oma juhtkirjas. Euroopa trende jälgides võib kindlalt väita, et üha enam keskenduvad ettevõtted oma põhitegevusele ning tugiteenuseid ostetakse sisse. Laialdaselt kasutatud võlanõuete haldamise teenust ostetakse sisse peaaegu kõigis Eesti suuremates ettevõtetes.
    See eeldab inkassofirma valmisolekut massnõuete käsitlemiseks, mis tähendab toetavaid infotehnoloogilisi lahendusi, mahukat finantsressurssi ning kogenud tööjõudu.
    Loetletud põhjustel on Eesti inkassoturul oma tegevuse lõpetanud või mahte vähendanud suurem osa turul tegutsevatest lugematutest inkassofirmadest. Turg on koondumas suuremate inkassofirmade kätte.
    Inkassofirma tegevus täiendab maksehäireregistri mõju võlanõuete tasumisele. Võlgnevuste avalikustamise ja sissenõudmise vahel pole nii mõjuvat seost, kui ajakirjandus väidab. Võlgnevuste tasumine hoogustub seoses majanduskeskkonna paranemisega ning vastupidi. Krediidiinfo hallatav maksehäireregister ning inkassofirma on mõlemad mõeldud võlausaldaja paremaks teenindamiseks ? üks krediidiotsuse tegemisel ja teine krediidiriski realiseerumisel.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti kalamarjabuumi taga seisab Indrek Kasela
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.