Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallinna Kaubamaja kasvatas laiendamisega käivet 14%

    Tallinna Kaubamaja ASi tänavune üheksa kuu konsolideeritud auditeerimata netokäive oli 1,4 miljardit krooni, mis on 14 protsenti enam kui sama näitaja mullu. Samas Kaubamaja kasum põhitegevusest vähenes. Kontserni konsolideeritud kasum ilma Merimetsa ja Torupilli Selveri kinnistu müügikasumita oli 24,6 miljonit krooni, mis on 15 protsenti vähem kui eelmise aasta samal ajal. Kahe kinnistu müügist teenis kaubamaja 40,3 miljonit krooni.
    Börsiteate kohaselt on kaubamaja käibe suurenemise peamine allikas laienemine Viru keskusse, millega müügipind suurenes 1,5 korda. Tütarettevõtte A-Selveri käivet on viiendiku võrra kasvatanud 2002. aastal avatud Selverite käivitumine, samuti Saare Selveri avamine sel aastal.
    ?Pean laienemist Viru keskusse väga õnnestunuks,? ütles Tallinna Kaubamaja ASi finants- ja müügidirktor Katrin Mühls. Tema hinnangul ei saa kasumi 15protsendist tagasiminekut selles kontekstis pidada märkimisväärseks: ?Peamine põhjus on see, et kulud läksid üles, kui jõuliselt laienesime, ning käive ei tulnud nii hästi järgi.? Haldus- ja tööjõukulud suurenesid 1,3 korda. Kaubamaja kontserni käibest 60% andev Selveri kett tegutseb Mühlsi sõnul kasumlikult.
    Tallinna Kaubamajaga ilmselt kõige võrreldavam konkurent Stockmann oma Tallinnas asuva kaubamaja näitajaid ei täpsusta. Stockmann märkis vaid, et läbimüük Eestis kasvas üheksa kuuga.
    ?Kui Kristiines oleks kauplustel 14protsendine käibe kasv, siis loeksin seda suurepäraseks tulemuseks, kuna müügipinna suurus püsis sama,? ütles Kristiine Keskuse juht Allan Remmelkoor. Ta lisas, et kui Viru keskusse laienenud kaubamaja müügipind kasvas 50%, siis võiks ettevõtte käibekasv olla suurem, kui praegune tulemus. Kuid samas ei saa tema sõnul unustada, et osa kaubamaja müügipinnast oli ümberkolimise aegu suletud.
    ?Visuaalselt hinnates on Viru keskuse kaubamaja osa hästi külastatav, seal näeb kogu aeg inimesi, rohkem kui keskuse teistes kauplustes,? märkis Remmelkoor. ?Olen kuulnud, et neil on probleeme kaubamaja uue ja vana osa vahel ? vana ei toimi nii hästi kui uus,? lisas ta samas.
    Kontserni teatel oli Tartu Kaubamaja III kvartali käive 96% eelmise aasta tasemest, põhjuseks konkurentsi tihenemine. Samas ei plaani ettevõte sellesse oluliselt investeerida, kuna 2005. aastal avatakse täiesti uus Tartu Kaubamaja.
  • Hetkel kuum
Paavo Kangur: Eesti majandusmootorid ja uus kaev
Kõige olulisem on hoida elus Eesti majanduse sünnitusmajad, sest uus majandus sünnib alati vana seest, mida peegeldab hästi meie iseseisvuse taastamise kümnendite turumajanduse ajalugu, kirjutab ajakirjanik Paavo Kangur arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Kõige olulisem on hoida elus Eesti majanduse sünnitusmajad, sest uus majandus sünnib alati vana seest, mida peegeldab hästi meie iseseisvuse taastamise kümnendite turumajanduse ajalugu, kirjutab ajakirjanik Paavo Kangur arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Keskpank: euribori tipp peaks saabuma sügisel Ettevõtjatele tuleb kasum tänavu raskemalt
Kuigi euroala inflatsioonitempo aeglustub, jääb see kõrgemaks rahapoliitilises eesmärgis ettenähtust, mistõttu oodatakse rahaturgudel euribori tõusu, rääkis keskpanga prognoosimeeskonna juht Rasmus Kattai.
Kuigi euroala inflatsioonitempo aeglustub, jääb see kõrgemaks rahapoliitilises eesmärgis ettenähtust, mistõttu oodatakse rahaturgudel euribori tõusu, rääkis keskpanga prognoosimeeskonna juht Rasmus Kattai.
Veel üks võimalus portfelli tootlust paisutada: kuidas maksudest miinimum võtta
Finantsinstrumentidest, tootlusest, investeerimissektoritest või üldisest finantsvabadusest räägivad investorid omavahel ja kirjutavad ka kõik investeerimisega seotud väljaanded. Ometigi eksisteerib veel üks oluline teema, mis saab vähem kajastust: maksude optimeerimine.
Finantsinstrumentidest, tootlusest, investeerimissektoritest või üldisest finantsvabadusest räägivad investorid omavahel ja kirjutavad ka kõik investeerimisega seotud väljaanded. Ometigi eksisteerib veel üks oluline teema, mis saab vähem kajastust: maksude optimeerimine.
Reaalajas börsiinfo
Palgatööl läbipõlenud viljandlane lõi ettevõtte: saan nüüd teha seda, mida naudin
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Tööst ilma jääv Sutter: mõtteid on, aga enne septembrit ei tee ma midagi
Veel viimaseid päevi Eesti Energia juhi ametit pidav Hando Sutter ütles, et enne 1. septembrit tema end uute kohustustega ei seo.
Veel viimaseid päevi Eesti Energia juhi ametit pidav Hando Sutter ütles, et enne 1. septembrit tema end uute kohustustega ei seo.
Barack Obama: kui Putin kaotab, siis see ei tähenda, et olemegi võitnud
Endine USA president Barack Obama rääkis Austraalias Sydneys esinedes, kui katki – ja miks – on maailm. Suurt süüd näeb ta ka meedial.
Endine USA president Barack Obama rääkis Austraalias Sydneys esinedes, kui katki – ja miks – on maailm. Suurt süüd näeb ta ka meedial.
Raadiohommikus: tervisekindlustusest ja palgipuudusest
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis räägime lisavõimalusest tervishoiu rahastamisel, puidutööstuse toormepuudusest, esimesest iseteenindusapteegist ning kuuleme intervjuusid turunduskonverentsilt.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis räägime lisavõimalusest tervishoiu rahastamisel, puidutööstuse toormepuudusest, esimesest iseteenindusapteegist ning kuuleme intervjuusid turunduskonverentsilt.
Raadiohommikus: rakettidest bumerangideni
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis tuleb juttu teisipäeval ilmunud Politico artiklist, mis rääkis sellest, kuidas Euroopa diplomaate nörritab mõne riigi, aga ennekõike Eesti viis üritada Ukrainale antud relvaabi eest uute relvade väärtuses raha sisse kasseerida. Artikkel sai siinmail palju vastukaja ning kritiseeriti, et anonüümsete allikate jutt sisaldab mitut otsest valeväidet.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis tuleb juttu teisipäeval ilmunud Politico artiklist, mis rääkis sellest, kuidas Euroopa diplomaate nörritab mõne riigi, aga ennekõike Eesti viis üritada Ukrainale antud relvaabi eest uute relvade väärtuses raha sisse kasseerida. Artikkel sai siinmail palju vastukaja ning kritiseeriti, et anonüümsete allikate jutt sisaldab mitut otsest valeväidet.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.