• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    EVP eest võib varsti saada raha, aktsiaid või mitte midagi

    Rahandusministeeriumis on väljatöötamisel ettepanekud valitusele, mida teha väärtpaberitega pärast 1. juulit 2006. Väärtpaberite kasutusaja lõppedes on rahandusministeeriumi halduspoliitika osakonna nõuniku Uku Hänni sõnul võimalik, et riigi vara ei müüdagi ja riik maksab summa tähtajal sularahas välja. Samuti on võimalik, et pikendatakse uuesti kasutusaega või saavad EVPde omanikud väärtpaberid erastamisele tulevate firmade aktsiate vastu vahetada. ?Õigusvastaselt võõrandatud vara kompensatsiooniks antud EVPd ongi selleks, et riik on võtnud kohustuse erastada nende eest riigi vara,? ütles Hänni.
    Hetkel kehtivate EVPdega saab näiteks Tallinnas maad osta, kuigi asjaajamine võib võtta pikalt aega. Äripäeva andmetel on Tallinnas veel suur osa kortermajade all olevast maast erastamata.
    Varem on EVPde eest võimaldatud osta näiteks Liviko, EMEXi, Eesti Gaasi, Tootsi Turba, Norma, Tallinna Kaubamaja, Saku Õlletehase ja Rakvere Lihakombinaadi aktsiaid.
    Millised aktsiad võiksid Eestis tulevikus kõne alla tulla, on Hänni sõnul veel vara rääkida. ?Ma ei taha midagi öelda, kuna see mõjutab paratamatult turgu,? ütles Hänni.
    Hetkel riigi valduses olevatest firmadest on spekuleeritud erastamisjutuga Tallinna Sadama ja Eesti Energia ümber. Ka Eesti Telekomist kuulub veel 27 protsenti riigile.
    Poolteise aasta pärast lõpeb EVPde kasutusaeg. Nende kasutusaja võimalikult kiiresti lõpetamine läheks riigile kõige kallimaks, sest praegu on kasutamata EVPde jääk küllalt suur, ligi 700 miljonit krooni.
    Hänni ennustab, et 2006. aasta juuliks on EVPde jääk üle 500 miljoni krooni.
    Börsil noteerimisest alates 1997. aasta mai lõpus on erastamisväärtpaberi madalaimaks väärtuseks jäänud 1997. aasta augustis kehtinud 0,19 krooni. Kõrgeim hind on olnud 104,05 krooni 2002. aasta 14. oktoobril. Selle börsil tehtud tehingu põhjuseks oli siis kasutusele tulnud uus HEXi kauplemissüsteem, milles siis, kui sisestati ilma hinnata ostukorraldus, võidi müüa aktsiaid-EVPsid 15 protsenti kallimalt.
    Eelmise nädala kolmapäeval tehti teist korda ajaloos erastamisväärtpaberiga tehing enam kui krooni tasemelt. ?Keegi oli kas rumal või oli tal hädasti veidi EVPsid suuremale kogusele juurde vaja,? kommenteeris ostu Ühispanga kapitaliturgude divisjoni direktor Jaak Raivo. EVP eest tasuti 1,001 krooni.
    1 krooni tasemest kõrgemal pole EVPsid enam mõttekas osta, sest see ei anna võrreldes sularahaga mingit võitu. Raivo, kellel ka endal seisab veel 100 EVPd kontol, möönis salajastele allikatele viidates, et EVP kasutusaega võidakse pikendada.
    Võimalusest vahetada EVPd aktsiate vastu ei olnud Raivo eriti vaimustunud. ?Seda on varemgi tehtud ja paljud ettevõtted on nüüdseks pankrotis,? ütles Raivo ning lisas, et ta pani isegi EVPd Paide Piimakombinaati ja on neist nüüd ilma. ?Soovitan EVPde omanikel väärtpaberid siiski maha müüa, nad ei tooda mitte mingit tulu ja neid pole mõtet seal niisama hoida,? ütles ekspert.
    Leedulased, kelle vara võõrandas õigusvastaselt nõukogude võim, said alates selle aasta juunist kompensatsiooniks taotleda Leedu Telekomi, merelaevandusfirma Lietuvos Juru Laivininkyste või elektrifirma Rytu Skirstomieji Tinklai aktsiaid.
    Seadusvastaselt võõrandatud maa kompenseerimise kolmas etapp lõppes Leedus 30. märtsil.
    Kompensatsioonide andmise neljas etapp algas 1. augustil, mil raha asemel oli võimalik taotleda aktsiaid ainult Leedu Telekomist.
    Kompensatsiooni määramisega tegeleva Leedu riikliku maateenistuse esindajate sõnul on suurem osa elanikest valinud siiski rahalise kompensatsiooni.
    Kui ohvritele viimati aktsiaid anti, siis aktsiate hind tõusis, sest välismaa investeerimisfondid ostsid need turult kohe kokku, kuna enamik aktsiate saajaist on huvitatud sularahast.
    Ka seekord ootavad analüütikud aktsia tõusu pärast uute aktsiate tulekut.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Parim juht Madis Toomsalu ei seadnud LHVsse minnes karjäärirada ette
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
Raadiohitid: hinnatõususest ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Tööstuses langevad tõsised otsused: palgatõusu asemel peaks lootma, et töökoht alles jääb "Kes suudab nulli tulla, on väga tubli"
Mitmel rindel kogenud otsustaja Veljo Ipits peab praegu lahendama toidutööstuses Salvest mitut põletavat probleemi. Seejuures näeb ta, et inimeste palgaootused on liialt kõrged ning inflatsioon paneb rohepööde toidutööstuses pausile.
Mitmel rindel kogenud otsustaja Veljo Ipits peab praegu lahendama toidutööstuses Salvest mitut põletavat probleemi. Seejuures näeb ta, et inimeste palgaootused on liialt kõrged ning inflatsioon paneb rohepööde toidutööstuses pausile.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.