Rahandusministeeriumi eelarvekava sunnib kõikidele ministeeriumidele peale karmi kokkuhoiupoliitika ja kärbib võimalusi lennukaid valimislubadusi täita.
Rahandusminister Taavi Veskimägi avaldas eile järgmise aasta riigieelarve 56,7 miljardi kroonise tuluprognoosi, mis on tänavusest eelarvest 5,9 protsendi võrra suurem, kirjutab Postimees.
Vaatamata sellele, et eelarvesse laekub 3,3 miljardit krooni tänavusest rohkem, jääb raha kõikide valitsusliidu lubaduste täitmiseks napiks, mistõttu tuleb Veskimägi kinnitusel kärpida kõikide ministeeriumide tegevuskulusid nelja protsendi võrra.
Valitsemiskulude kärpimisega kavatseb rahandusministeerium suunata tervishoiu, hariduse ja pensionikulude katteks lisaks ligi 350 miljonit krooni.
Pingelisest eelarvest hoolimata ei tõsta valitsus maksukoormust ja säilitab eelarve tasakaalu, kinnitas Veskimägi.
Ministeeriumide kantslerid ütlesid, et ühe puuga löömine pole õiglane, sest halvaks mõne ametkonna töö.
«Kui me kärbime näiteks kaheksa töötajaga energiaturu inspektsiooni kulutusi nelja protsendi võrra, siis võib see asutus osutuda töövõimetuks,» ütles majandusministeeriumi kantsler Marika Priske. «Kannatavad ennekõike need ministeeriumid, kes töötavad niigi efektiivselt, ebaefektiivsetele ei pruugi kulutuste kärpimine mõjuda.»
Eelarvekava koostamise ümber puhkeb Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Andres Lipstoki arvates tõsine võitlus.
Seotud lood
Lisatud interaktiivne kaart Läänemereriikide tänase olukorraga töötuskindlustussüsteemis
Täna näib mõeldamatu tegutseda ja töötada riigis, kus puudub töötukassa ning töötuskindlustus. Ometi kaheldi veel paar aastakümmet tagasi Eestis sotsiaalsüsteemi rajama asudes selle vajalikkuses sügavalt. Veenmist, et tegu on tõesti olulise asjaga, oli selle algatajatel omajagu.