Madli-Liis Parts • 24 veebruar 2005

Ebatavaliselt provokatiivne kõlameister Matthew Herbert esineb Tallinnas

Herbertlikult omanäolisel kombel saavad kokku vana ja uus ? traditsiooniline svingiv bigbänd ja ultramoodsate tehnoloogiliste vahenditega loodavad kõlapildid. Selle juurde teravalt kriitilisi päevapoliitilisi alatoone. Kohustuslikuks elemendiks laval on ka suur ekraan, kuhu manatakse muusikale aktsente lisavaid pildijutustusi. Ühtaegu turvaliselt tuttav, teisalt aga parasjagu nihkes, et kuulajat üllatada ja toimunu üle mõtlema panna.

Konservatiivsem kuulaja võib aimata ohtu, et ega see üks õige asi ole, kui keeruka elektroonikaga tükitakse aastakümneid au sees olnud muusikat justkui narritama. Tegelikult pole muretsemiseks põhjust. Sakala suure saali laval mängitakse väga kõrgel profitasemel bigbändimuusikat, kus meeldejäävaid kauneid, vahel melanhoolsevõitugi meloodiakeerutusi. Matthew Herbert saabub meile d?ässorkestriga, mis koosneb briti tugevaimatest d?ässijõududest. Solistina lisab värve Herberti kauaaegne lavakaaslane Dani Siciliano.

Matthew Herberti jaoks on orkestri, elektroonika ja visuaalefektide eristamine sedavõrd ahvatlev, et iga tema ülesastumine on sündmus. Tema projektid on nõudlikud ja ettevalmistus ajamahukas, mistõttu näeb neid harva.

2002. aastal loodud bigbänd on esinenud samal kontserdil Björkiga Hollywood Bowlis, Pariisis Pompidou keskuses, Londonis Queen Elisabeth Hallis ning veel üksikutes mainekates kontserdisaalides ja d?ässifestivalidel. Muusikakriitikud lähevad tema kontserdile isegi siis, kui stiil ei pruugi meeldida ? huvitab, millega mees üllatab.

Klubimuusika innovaator ja sämplivõlur, öeldakse Matthew Herberti kohta sageli. Ta sünteesib kõlaefekte kõigest, mis meid igapäevaselt ümbritseb, ning lisab needsamad kriginad-sahinad muusikale, mida hetkel orkester mängib. Eks oma pitser Herberti elektroonikahuvi tekkes on ka isal, kes 30 aastat BBCs helire?issöörina töötas.

Enesestmõistetavalt kaasab Herbert sämplite tekitamisse lavalolijad ja publiku. Ta annab uue tähenduse nii telefoniraamatute kukkumisele, ajalehe krabinale kui ka printerist tulevale paberile, vee solinale või aplausile. Sämplite algmaterjali leidmisel ei ole piire. Viimase aja veidraimatest sämplileidudest meenub Herbertile käik jäätmekäitlasse, kus masinate müra kõlas nagu vaala huiked ja vaala laul. Teine eriline mälestus jäi odava ja ebatervisliku hommikueine praadimisest, mil pannilt kostus kaeblik vingumine. Tal on kõrva kuulda ja märgata kõige kummalisemaid seoseid.

Kui Herbert pole laval, on ta tõenäoliselt Londonis oma plaadifirma Accidental Records stuudios. Kirjutab muusikat ja mõtleb produtsendina haaravaid lahendusi teiste muusikale. ?Vajan erinevaid tegevusi, mis mu ärkvel hoiavad ja takistavad muutumast kitsarinnaliseks,? võtab Herbert kokku oma igapäevaelu.

Hetkel kuum