Norra mõis

Ajalugu: Esimesed teated Norra mõisa kohta pärinevad 16. sajandist, mil mõis kuulus Saksa Ordule. Orduaja lõpul anti mõis Gerdt von Bravele. Rootsi kuningas Johan III andis mõisa 1569. aastal Hinrich Ruthele. Suguluse teel sattus mõis Knorringite valdusesse 1626. aastal, kellele ta kuulus kuni 1908. aastani. Mõisa praegune nimi ongi tuletatud Knorringite nimest.

Looduslikult väga kaunis koht, mõisa ümbritseb park põlispuudega ja kaunid Norra allikad. Tänu Pandivere vetest toituvaile allikaile saab mõis kasutada veejõudu.

Mõisal oli tervelt kolm veskit, millest üks on nüüdseks restaureerutud. Mõisa ümbritseb väga omapärane kanalitesüsteem, tiigid, saared.

Mõisale on ehitatud uued kivi­katused. Krundi suurus on 28,5 ha. Pargis on tall kolmele hobusele, lisaks neile tallis neli autogaraa?iboksi (kaks alumisel ja kaks ülemisel korrusel).

Mõis on nii seest kui ka väljast krohvitud, põrandad on ära võetud, et oleks võimalik panna põrandasoojendustorustik, mis on mõeldud maaküttega kütmiseks (100 kW), maa-alust torustikku on veetud 3,5 km. Pargis on korralik maa-alune kelder. Kinnistule on istutatud 3 ha kuuse kultuurtaimi. Sobib puhkekompleksiks.

Kuna Norra mõisahoone saatus on mulle tuttav, siis võiksin lisada, et kunagisest uhkest ja paljude seinamaalingutega kaunistatud mõisahoonest oli enne viimast omanikku saanud korralik kivihunnik, mille seinadki vaevu püsti püsisid. Muidugi oli ka toonane hind võrreldes praegusega kordades väiksem.

Lisaks Norra mõisale võib Koeru vallas omandada 610 000 krooniga ka Vao mõisahoone.