• OMX Baltic1,33%273,94
  • OMX Riga−0,11%871,18
  • OMX Tallinn2,32%1 749,54
  • OMX Vilnius0,09%1 058,76
  • S&P 5000,00%6 051,09
  • DOW 30−0,2%43 828,06
  • Nasdaq 0,12%19 926,72
  • FTSE 100−0,14%8 300,33
  • Nikkei 225−0,95%39 470,44
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%109,76
  • OMX Baltic1,33%273,94
  • OMX Riga−0,11%871,18
  • OMX Tallinn2,32%1 749,54
  • OMX Vilnius0,09%1 058,76
  • S&P 5000,00%6 051,09
  • DOW 30−0,2%43 828,06
  • Nasdaq 0,12%19 926,72
  • FTSE 100−0,14%8 300,33
  • Nikkei 225−0,95%39 470,44
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%109,76
  • 16.03.05, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Suuremad teetööd Tallinna?Narva maanteel

Tänavu võivad kergemalt hingata need autojuhid, kes sõidavad tihti Tartu ja Pärnu maanteed pidi ning kes on pidanud varasematel aastatel palju ootama mitmesuguste teetööde järel. Sel aastal (2005. märtsi seisuga) ei tule neil maanteedel ühtegi suuremat tööd ? põhijõud suunatakse Tallinna?Narva maanteele Maardu?Valgejõe lõigule, kuhu on plaanitud üle 40 kilomeetri teeparandust. Selle lõigu tööd on juba alanud ning peaksid lõppema novembris.
Teiseks suureks investeeringuks on hilissügisel algav ning järgmisel aastal jätkuv Jõhvi?Tartu?Valga maantee eri teelõikude remont, mida on kokku üle 80 kilomeetri. Kuigi enamik planeeritud töid tehakse põhimaanteel, jätkub palju tööd ka kõrval- ja tugimaanteedele.
?Eesti põhimaanteedel on teekatte kulumine ja taastusremont tasakaalus, kuna põhimaanteedele on suunatud kõige rohkem rahalisi vahendeid,? seletab Eesti suuremate maanteede hetkeolukorda maanteeameti peadirektori abi Tiina Reismann.
Siiski ei saa pidada kogu Eesti teede olukorda heaks, sest kõrval- ja tugimaanteedele suunatav rahasumma on olnud ebapiisav. Seetõttu jätkub katete kulumine taastamisest kiiremini, mille otsesed tagajärjed on aukus kruusateed ja rööpas maanteed. Siiski pole olukord lootusetu, sest näiteks sel aastal on investeeringud teederemonti suuremad kui eelmistel aastatel (2005. aasta eelarve on 2184 miljonit krooni, sh investeeringud 1622 miljonit krooni).
Kindlasti on paljud näinud teedeparanduste juures suuri silte, mis teatavad Euroopa Liidu toetusest meie teede olukorra parandamisele ? sel aastal kasutatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi välisabi ca 500 miljoni krooni ulatuses, et Eesti põhimaanteedel ning kõrvalteedel saaks tehtud põhitööd.
Tähelepanu tuleks pöörata sellele, et mitmete objektidega alustati juba 2004. aastal ja need lõpetatakse 2005. aastal, mitmed sel aastal alustatavad teetööd jätkuvad aga 2006. aastal. Kaardil märgitud tööd ei ole sugugi ainukesed, mida tehakse. Lisaks märgitud objektidele tehakse 2005. aastal erinevatel põhi-, tugi- ja kõrvalmaanteedel pindamistöid, remonditakse kruusateid ja ehitatakse üksikutele kruusateede lõikudele tolmuvaba kate.
Autor: Mart Siilivask

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 09.12.24, 12:02
SEB: väikefirma vajab innovatsiooni, et murda välja mugavustsoonist
Miks väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted peaksid panustama rohkem innovatsiooni ja kuidas pank saab siin olla neile abiks, räägitakse värskes Äripäeva raadio saates.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele