• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 20.04.05, 11:52
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Põllumehed tahavad riigieelarvest täiendavalt 162 miljonit krooni

Põllumajandustootjad nõuavad 2005 riigieelarvesse põllumajandustoetuste reale täiendava 162 miljoni krooni kirjutamist, teatas põllumajandus-kaubanduskoda.
Eesti põllumajandustootjad peavad vajalikuks põllumajandusliku tootmise kui maaelu põhilise osa jätkumist Eestis. Seda on võimalik tagada ainult Euroopa Liidu teiste liikmesriikide põllumeestega võrdsete konkurentsitingimuste olemasolul.
Põllumeeste argumendid raha nõudmisel on järgmised:
ELiga liitumislepingus on fikseeritud otsetoetuste võimalikud maksimumid EL otsetoetuste täismahust, mis on saavutatav üksnes rahvusliku juurdemaksega: 55% aastal 2004, 60% aastal 2005 jne. Kuid aastal 2004 oli Eestis otsetoetuste tegelik tase 47% ja 2005 on kavandatud vaid 43%.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Enam kui kümne aasta jooksul on Eesti põllumajandus vaevelnud erinevate reformide ja turu kõlvatust konkurentsist tingitud alafinantseerimise käes.
Importtoidu sissevool on pidevalt suurenenud. Aastal 2004 oli väliskaubandusbilanss toidukaupade osas kõigi aegade suurima puudujäägiga 4,5 miljardit krooni.
Viimasel aastal on oluliselt tõusnud kulutused väetistele, kütustele, elektrile, palkadele ja tehnoloogiatele; järsult on tõusnud maa hind.
Teised riigid rakendavad lisaks Euroopa Liidu toetustele veel olulises mahus rahvuslikke toetusskeeme ja lisamakseid parandades sellega oma põllumajandustootjate konkurentsieelist.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 11 p 10 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele