Põllumehed tahavad riigieelarvest täiendavalt 162 miljonit krooni

Eesti põllumajandustootjad peavad vajalikuks põllumajandusliku tootmise kui maaelu põhilise osa jätkumist Eestis. Seda on võimalik tagada ainult Euroopa Liidu teiste liikmesriikide põllumeestega võrdsete konkurentsitingimuste olemasolul.

Põllumeeste argumendid raha nõudmisel on järgmised:

ELiga liitumislepingus on fikseeritud otsetoetuste võimalikud maksimumid EL otsetoetuste täismahust, mis on saavutatav üksnes rahvusliku juurdemaksega: 55% aastal 2004, 60% aastal 2005 jne. Kuid aastal 2004 oli Eestis otsetoetuste tegelik tase 47% ja 2005 on kavandatud vaid 43%.

Enam kui kümne aasta jooksul on Eesti põllumajandus vaevelnud erinevate reformide ja turu kõlvatust konkurentsist tingitud alafinantseerimise käes.

Importtoidu sissevool on pidevalt suurenenud. Aastal 2004 oli väliskaubandusbilanss toidukaupade osas kõigi aegade suurima puudujäägiga 4,5 miljardit krooni.

Viimasel aastal on oluliselt tõusnud kulutused väetistele, kütustele, elektrile, palkadele ja tehnoloogiatele; järsult on tõusnud maa hind.

Teised riigid rakendavad lisaks Euroopa Liidu toetustele veel olulises mahus rahvuslikke toetusskeeme ja lisamakseid parandades sellega oma põllumajandustootjate konkurentsieelist.