Riigihangete seadust saab paremaks teha

Eesti Projektbüroode Liidu (EPBL) arvates peaks uus riigihangete seadus arvestama järgmiste põhimõtetega.

Normaalne oleks käsitada projekteerimis-ehitushanget erijuhtumina. Normaalvariant on ikkagi eraldi hanked. Seda peaks seadus selgelt välja ütlema. Projekteerimis-ehitushange on hädavariant, mille põhjenduseks on kiirus, samas kui normaalne riik ei peaks sellisel olukorral tekkidagi laskma.

Kuigi meetodi valib tellija, peaks ta ikkagi alustama normaalvariandist, mitte vastu­pidi. Seda nõuavad ka Eesti Arhitektide Liit ja Eesti Sisekujundajate Liit, lähtudes Euroopa Arhitektide Nõukogu 20.11.2004 koostatud dokumendist, mis annab juhtnöörid avalike hangetega seotud seadusandluse koostamiseks ja arhitektuuriliste teenuste korraldamiseks. See dokument soovitab selget projekteerimise ja ehitustöövõtu eristamist.

Ehitustööde teostamise ja projekteerimise läbiviimisel peab arvestama arhitekti autori­õigustega. Kaitstavad teosed on üles loetletud autoriõiguse seaduses. Arhitekti loomingu varalisi autoriõigusi on võimalik loovutada või anda kasutada litsentside alusel. Tehno­rajatisi peaks käsitlema eraldi. Kõik tehnilised küsimused tuleb lahendada määrustega, millele on seaduses viidatud ja mis koostatakse seadusega paralleelselt.

Riigihangete raampakkumine tuleks järjepideva vastutuse printsiibist lähtudes teha projekteerijale töö või hanke lõpuni ning hind tuleks kokku leppida alguses. Projekteerija valimisel tuleb leida parima hinna ja kvaliteedi suhtega hinnapakkumine.

See lähtub ülemaailmse projekteerijate liidu FIDIC kvaliteedipõhisest valikust, kus hind on ainult üheks kriteeriumiks. Samuti tuleb lähtuda Eesti standardis ?EVS 811:2002 Hoone projekt? kehtestatud ehitusprojekti staadiumitest. EPBL ei saa nõustuda riigihanke pakkumiste korraldamisel projekti staadiumide segiajamisega, kus võetakse ühe staadiumi projekt ja teise seletuskiri.

Arhitektile peab jääma võimalus osaleda oma teose edasisel projekteerimisel. Tegemist on arhitektuurse loominguga ja autoril on õigus otsustada, kuidas tema teost muudetakse ja edasi arendatakse.

Riigihangete seaduses võiks jääda ostja otsustada, kas ehitustööde ja projekteerimise hange tehakse koos või eraldi, kuid seadus peab sisaldama volitusnormi määruse kehtestamiseks, mis sätestab projekteerimise hanke tehnilised tingimused ja korra ning lähtub standardis ?EVS 811:2002 Hoone projekt? kehtestatud ehitusprojekti staadiumidest.

Eesti Arhitektide Liit on ka seisukohal, et eskiisprojekti teinud arhitektile peab jääma igal juhul võimalus osaleda edasisel projekteerimisel. Õigusliku erandi aluseks annab riigihangete seadus vaid siis, kui sobiva alternatiivi puudumisel saab kunstialastest või ainuõiguste kaitsega seonduvatest põhjustest (nt patendid või autori­õigused) teenuseid või ehitustöid tellida ainult ühelt pakkujalt.

Praktikas taandub küsimus sellele, kuidas tagada, et eskiisprojekti teinud arhitekt saaks osaleda edasises projekteerimises, ilma et ta satuks tellija ja ehitustöö hanke võitja surve alla loovutada oma eskiislahenduse autori­õigused.

Eesti Arhitektide Liidu arvates võiks lahenduseks olla see, et riigihanke hindamise reeglites on selgelt paigas, et kui ehitus­hankes ei ole aluseks võetud eskiisprojekti teinud arhitekti tööd ja edasise projekteerimise tingimusi, siis selline pakkumine ei kvalifitseeru või seda loetakse hanke reeglite rikkumiseks.