Peaminister Andrus Ansip esitas täna riigikogu liikmetele arutamiseks 2006. aasta eelarve seaduse eelnõu, mida peab tugevaks tänu madalale maksukoormusele.
Peaministri sõnul on 2006. aasta eelarve tugeva majanduse eelarve ? just madal maksukoormus ja tugev majandus võimaldavad teenida kõige paremal moel meie rahvast ja riiki, vahendas valitsuse kommunikatsioonibüroo peaministri kõnet.
Anspi tõdes, et Eesti majandus kasvab jõudsasti. Majandus on kasvanud viimase kümne aasta vältel keskmiselt 6,1 protsenti, möödunud kvartalis koguni 10 protsenti. Eksport kasvab enam kui 20 protsenti ja Eestit külastatavate turistide arv enam kui 30 protsenti aastas.
Vabariigi Valitsus esitab 2006. aasta riigielarve seaduse eelnõu mahuga 61miljardit 224 miljonit 560 tuhat krooni. Eelarve kasv on üle 8 miljardi krooni, ehk üle 15%.
Artikkel jätkub pärast reklaami
'Eesti ei saa endale lubada aeglase kasvuga majandust. Selleks, et saaksime jõuda soovitud järjele, peab meie majandus ja sissetulekud jõudsalt kasvama. Ka täna üleantava eelarve raames tehtavaid otsuseid saadab vastutus Eesti tuleviku ees ? pikaajalise majanduskasvu hoidmine ei ole kerge ülesanne. Ütlesin seda nädal tagasi 2005. aasta lisaeelarvet üle andes ja ütlen ka täna: tulumaksu alandamine 20%-ni hoiab meid kiire kasvu teel,' rääkis Ansip.
Tema sõnul teeb majanduskasv teeb võimalikuks pensionitõusu ning mitmed teised olulised sotsiaalsed sammud. Pensionitõus moodustab riigieelarve kasvust ca viiendiku ehk 1,66 miljardit krooni.
Majanduskasv teeb võimalikuks ka Vanemahüvitise pikendamise 15 kuuni.
Keskkonnakaitsesse suunab eelarve eelnõu 176 miljonit krooni mullusest enam. Teadus- ja arendustegevusse finantseeringute maht kasvab 577 miljoni krooni võrra ning kutsehariduse rahastamist kavandame suurendada 208 miljoni krooni võrra.
Ansipi sõnul on eelarve kokkupanemisel on järgitud konservatiivset põhimõtet ? riigieelarve kulude kattena ei kasutata muu valitsussektori ülejääki ehk piltlikult öeldes ei tehta kulusid Töötukassa ülejäägi arvel. Vajadus töötuskindlustusmakset alandada on ilmne. Küsimus pole niivõrd mõnekümnes kroonis, mis iga keskmise palga pealt inimestele kuus rohkem kätte jääb, vaid põhimõttes. Riik ei tohi oma kodanikelt koguda kokku rohkem maksu, kui püstitatud eesmärkide saavutamiseks vaja läheb.