E-hääletamise riske saab vähendada

Mitmeid ebasoovitavaid tulemusi võib maandada sobiva seadusandluse abil. Näiteks kui e-hääletaja saab hääletada ka tavahääletamisel, siis pole e-hääletamise süsteemi käideldavus kriitiline ? süsteemi kohatine mittetöötamine mõjub halvasti e-hääletamise idee mainele, kuid valimised saavad peetud ja tulemused on korrektsed.

Usaldusväärsuse küsimus ei puuduta muidugi vaid e-hääletamist. Vähegi keerukamal süsteemil pole absoluutset usaldusväärsust. Lennunduse, meditsiini või aatomielektrijaamade juhtimise infotehnoloogiasüsteemides on usaldusväärsus tagatud mõistliku piirini, millest üleminek muudaks süsteemid liiga keeruliseks ja kalliks. Seepärast on kasutusel rahvusvaheliselt tunnustatud meetodid, standardid ja kogemus missioonikriitiliste süsteemide analüüsiks, realiseerimiseks ja halduseks. Neid saab kasutada ka e-hääletamise süsteemide juures.

Usaldusväärsed peavad olema nii e-hääletamise süsteem ise kui seda haldavad organisatsioonid nii valimiste ajal kui ka vahepeal. Kaitstakse kogu e-hääletamisega seotud keskkonda, sh organisatsioone, personali, hooneid ja ruume, riist- ja tarkvara, võrke.

Üks suur probleem e-hääletamisel üle interneti on hääletaja keskkond. Kui e-hääletaja oskab süsteemi õigesti kasutada, tema arvutit kaitseb tulemüür, tarkvarasüsteemidele on tehtud turvauuendused, viiruse- ning spioonvara tõrje programmid on paigaldatud ning uuendatud, siis on ka e-hääletamine usaldusväärne. Seega on kasutajate koolitamine väga oluline.

Probleem on selles, et e-hääletaja süsteemide töökorras hoidmine on vaid e-hääletaja enda vastutusel ja selles ei saa kindel olla. Küll saab jälgida ründeid püünisarvutite abil ning teavitada inimesi edukatest rünnetest. Neid riske on võimalik vähendada aktsepteeritava piirini tänu seadusandluses antud võimalustele mitmekordseks e-hääletamiseks ning tavahääletamiseks lisaks e-hääletamisele, aga samuti tänu võimalusele e-hääletamise tühistamiseks, kui peaks ilmnema rünne.

Autor: Jaak Tepandi