Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    E-hääletamise riske saab vähendada

    E-hääletamine loob mitmeid uusi võimalusi. See annab näiteks võimaluse osaleda neile, kellel on raskusi valimisjaoskonnas hääletamisega. E-hääletamine annab ka lootust lihtsamaks ja sagedasemaks hääletamiste korraldamiseks kohalike probleemide lahendamisel. Interneti-küsitlused on populaarsed ning prognoosid ütlevad, et internet võib infokanalina varsti televisioonist ette minna.
    E-hääletamise süsteemid ja nende turve arenevad kogu maailmas. Seejuures jääb mõningaid riske, mida tuleb aktsepteerida, nagu ka tavahääletamise puhul.
    Üks kõige rohkem arutatavaid küsimusi on e-hääletamise usaldusväärsus. Siia alla käib funktsionaalsus, turvalisus, hooldatavus. Mõned nendest omadustest on rohkem, mõned vähem kriitilised. Kõige halvem, mida tuleb vältida, on hääletustulemuste ebausaldusväärsus, hääle salajasuse rikkumine ning hääletamise katkemine või tühistamine.
    Mitmeid ebasoovitavaid tulemusi võib maandada sobiva seadusandluse abil. Näiteks kui e-hääletaja saab hääletada ka tavahääletamisel, siis pole e-hääletamise süsteemi käideldavus kriitiline ? süsteemi kohatine mittetöötamine mõjub halvasti e-hääletamise idee mainele, kuid valimised saavad peetud ja tulemused on korrektsed.
    Usaldusväärsuse küsimus ei puuduta muidugi vaid e-hääletamist. Vähegi keerukamal süsteemil pole absoluutset usaldusväärsust. Lennunduse, meditsiini või aatomielektrijaamade juhtimise infotehnoloogiasüsteemides on usaldusväärsus tagatud mõistliku piirini, millest üleminek muudaks süsteemid liiga keeruliseks ja kalliks. Seepärast on kasutusel rahvusvaheliselt tunnustatud meetodid, standardid ja kogemus missioonikriitiliste süsteemide analüüsiks, realiseerimiseks ja halduseks. Neid saab kasutada ka e-hääletamise süsteemide juures.
    Usaldusväärsed peavad olema nii e-hääletamise süsteem ise kui seda haldavad organisatsioonid nii valimiste ajal kui ka vahepeal. Kaitstakse kogu e-hääletamisega seotud keskkonda, sh organisatsioone, personali, hooneid ja ruume, riist- ja tarkvara, võrke.
    Üks suur probleem e-hääletamisel üle interneti on hääletaja keskkond. Kui e-hääletaja oskab süsteemi õigesti kasutada, tema arvutit kaitseb tulemüür, tarkvarasüsteemidele on tehtud turvauuendused, viiruse- ning spioonvara tõrje programmid on paigaldatud ning uuendatud, siis on ka e-hääletamine usaldusväärne. Seega on kasutajate koolitamine väga oluline.
    Probleem on selles, et e-hääletaja süsteemide töökorras hoidmine on vaid e-hääletaja enda vastutusel ja selles ei saa kindel olla. Küll saab jälgida ründeid püünisarvutite abil ning teavitada inimesi edukatest rünnetest. Neid riske on võimalik vähendada aktsepteeritava piirini tänu seadusandluses antud võimalustele mitmekordseks e-hääletamiseks ning tavahääletamiseks lisaks e-hääletamisele, aga samuti tänu võimalusele e-hääletamise tühistamiseks, kui peaks ilmnema rünne.
    Autor: Jaak Tepandi
  • Hetkel kuum
Avo Blankin: Saaremaa püsiühendus ja Rail Baltic võiks olla kaks ühes projekt
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
McDonald'si kasumit toetasid menüü kõrgemad hinnad
McDonald's avaldas ootuseid ületavad neljanda kvartali tulemused, müüki suurendasid kõrgemad menüühinnad, külastajate arv ja turundustegevus.
McDonald's avaldas ootuseid ületavad neljanda kvartali tulemused, müüki suurendasid kõrgemad menüühinnad, külastajate arv ja turundustegevus.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Coop Eesti uus juht vihjas, et kauplustekett on ostulainel
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Kaitsepiirangud ei lase Ida-Virumaal omavalitsuste hooneid renoveerida
Venemaa naabruse tõttu ei saa Ida-Virumaal ehitada ei tuule- ega päikeseparke, aga liginullenergiahoonete jaoks võiks vaja minna vähemalt üht kahest.
Venemaa naabruse tõttu ei saa Ida-Virumaal ehitada ei tuule- ega päikeseparke, aga liginullenergiahoonete jaoks võiks vaja minna vähemalt üht kahest.

Olulisemad uudised

Nulliring: palk tõuseb, aga poodi see raha ei jõua
Aasta lõpus vabalangusse läinud jaekaubanduse võiks tänavu päästa kosuv ostujõud, mida toidab palgatõus, kui laenukulud seda nulli ei sööks.
Aasta lõpus vabalangusse läinud jaekaubanduse võiks tänavu päästa kosuv ostujõud, mida toidab palgatõus, kui laenukulud seda nulli ei sööks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.