Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Korstnat pühitakse igal aastal

    Aastaringselt kasutuses olevaid küttekoldeid tuleks puhastada enne ja pärast kütteperioodi. Harvem kasutatavaid kord aastas või vastavalt vajadusele. Sama ütleb ka seadus.
    ?Seaduse mittetäitmise eest on ette nähtud trahvid, kuid nende täitmist tegelikult ei kontrollita. Trahv eraisikutele on tegelikult kuni 18 000 krooni,? ütleb korstnapühkija ja pottsepp Juhan Räni.
    Salva Kindlustuse ASi varakindlustuse osakonna juhataja Alver Kivirüüt ütleb, et korstnate hooldamine on neil reguleeritud ohutusnõuetega. Kindlustuslepingu järgi tuleb küttekollete suitsulõõre ja korstnaid puhastada vastavalt vajadusele ning seda peab tegema litsenseeritud korstnapühkija.
    ?Hea tava ütleb, et pidevalt kasutatavat korstnat peab puhastama kaks korda aastas, meie tingimused ütlevad, et mitte harvemini kui kord aastas,? sõnab Kivirüüt. ?Meie praktikas ei ole olnud juhtumeid, kus kliendil on juhtunud mõni õnnetus seetõttu, et korstnat on liiga harva puhastatud.?
    Ergo Kindlustuse ASi suhtekorraldusjuht Hille Karm ütleb, et korstnate ja küttekollete hooldamise nõuded on kirjas siseministri määruses ?Kütteseadmete puhastamise tuleohutusnõuded?. ?Seega eraldi nõudeid kindlustus ei esita, küll aga kohustame kindlustusvõtjat järgima Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte,? märgib Karm.
    Juhan Räni sõnul on nõudlus korstnapühkimisteenuse järele võrreldes eelmise aastaga kasvanud. ?Tööd on nii, et tapab,? ütleb Räni. ?Väljakutsete arv ei kasva aastas mitte 10?20%, vaid kordades.? Korstna ja soemüüriga pliidi puhul on väljakutse hinnaks 250?300 krooni, keskmine väljakutse maksab 300?400 krooni.
    Ent alati leidub neid, kes asjaga ise toime tulla eelistavad. Projektijuht Jaanus Aal räägib, et puhastab ise perekonna kahe ahju ja pliidiga maamaja ning vanematekodu ja sauna korstnaid ning küttekoldeid. ?Me nii laisad ei ole, et korstnapühkijat kutsuda,? ütleb Aal, kes on vajalikud oskused õppinud isa käest. Puhastustööd võtab Aal ette kord aastas kevadel, et pärast kütteperioodi tahmased korstnad suveks puhtaks saada.
    Juhan Räni hinnangul on eramajad hoolikamad oma korstnaid puhastama kui kortermajad, kuid asi paraneb. ?Kui on ahiküttega kortermaja, siis ühistu esimees tellib korstnapühkija, kes esmalt puhastab korstnad ning seejärel korterite ahjud,? seletab Räni. ?Kui kortermajas on kaminad, siis lisaks iga-aastasele maja ventilatsioonilõõride puhastamisele külastan neid kortereid, kus on kamin.? Kui majas ühistut ei ole, tellib korstnapühkija haldusfirma. ?Korteriomanikud või vähemalt üks neist kirjutab korstnapühkija aktile alla ja tema toob selle meile,? räägib Tartu Elamuhalduse ASi sekretär Katrin Hõlpus.
    Võib ka olla, et ühistu on lohakas ja korteriomanikud seeläbi hädas. Räni meenutab külaskäiku ühte Heina tänava majja Tallinnas, kus ahi ajas suitsu sisse, sest maja korstnat polnud aastaid puhastatud. Mida kauem puhastusega viivitada, seda kallimaks see aga läheb.
    Peale korstna pühkimise, küttekollete puhastamise ja nende korrasoleku kontrollimise annab korstnapühkija inimestele ka nõu, kuidas kütta ja millega kütta. ?Kui korstnast sisse vaadata, saab aru, kas on õigesti või valesti köetud. Sageli arvatakse, et kõik, mis põleb, kõlbab ka kütteks,? räägib korstnapühkija Juhan Räni.
    ?Pahatihti köetakse märgade puudega, poolkinnise siibriga, igasuguse prahiga alates mähkmetest ja lõpetades plastpudelitega.? Aga märg küttematerjal ja plastik tekitavad pigi ja kui korstna seintele ladestub paks pigikiht, siis korsten ei tõmba enam hästi. Mõnikord on asi nii hull, et aitab ainult korstna lõhkumine ja uue ehitamine. Ummistumine ongi Räni hinnangul peamine probleem, mis kütteseadmete valesti kasutamisel ette tuleb.
    Veidi teistsuguse probleemina toob Juhan Räni välja valmis metallkaminate vale paigalduse. Kui kaminat ei paigalda müüjafirma, vaid ehitaja, võib juhtuda, et vajalike teadmiste puudumisel tehakse mitmeid vigu. Näiteks juhitakse suits ventilatsioonilõõri või pannakse suitsutorud vastu puitu. Räni sõnul tuleb ühel juhul kümnest ette ka seda, et küttekolded või korstnad on lagunenud ja siis ei aita enam pelk puhastamine.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Soovime edu võitluses “aatemeestega”
Poliitikutel on kahtlemata õigus, et konkurentsiamet peaks olema võimekas ettevõtlusvabaduse regulaator, aga samamoodi tuleb olla meelekindel poliitilistes tõmbetuultes, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Poliitikutel on kahtlemata õigus, et konkurentsiamet peaks olema võimekas ettevõtlusvabaduse regulaator, aga samamoodi tuleb olla meelekindel poliitilistes tõmbetuultes, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tesla kaalub tehase loomist Kanadasse
Tesla teeb lobitööd Kanada provintsi Ontario valitsusega, et luua piirkonda uus kõrgelt arenenud tootmistehas, selgub täna meedias avaldatud dokumentidest.
Tesla teeb lobitööd Kanada provintsi Ontario valitsusega, et luua piirkonda uus kõrgelt arenenud tootmistehas, selgub täna meedias avaldatud dokumentidest.
Reaalajas börsiinfo
Konkurentsiameti uus juht: kinomonopol? Jah, see paistab JOKK
Sel nädalal konkurentsiameti peadirektorina alustanud Evelin Pärn-Lee kommenteeris Äripäeva raadio hommikuprogrammis avalikkuse tähelepanu all olnud juhtumeid, nagu kütusekartell ja kinomonopoli teke.
Sel nädalal konkurentsiameti peadirektorina alustanud Evelin Pärn-Lee kommenteeris Äripäeva raadio hommikuprogrammis avalikkuse tähelepanu all olnud juhtumeid, nagu kütusekartell ja kinomonopoli teke.
Läti saab Rail Balticule sõjalise liikuvuse raha
Läti Rail Balticu projekt on seotud sõjalise liikuvuse rahastamisega veidi vähem kui 5 miljoni euro ulatuses, selgus riigi transpordiministeeriumi esmaspäeval allkirjastatud lepingust Euroopa Kliima-, Infrastruktuuri- ja Keskkonnainspektsiooniga (CINEA).
Läti Rail Balticu projekt on seotud sõjalise liikuvuse rahastamisega veidi vähem kui 5 miljoni euro ulatuses, selgus riigi transpordiministeeriumi esmaspäeval allkirjastatud lepingust Euroopa Kliima-, Infrastruktuuri- ja Keskkonnainspektsiooniga (CINEA).
Väike-Maarja suurim maja leidis ostja
Väike-Maarja vallavanemal Indrek Keskülal oli reedel põhjust rõõmustada, sest läbirääkimised õppekeskuse ostjaga olid edukad ja majale puhutakse varsti uus elu sisse.
Väike-Maarja vallavanemal Indrek Keskülal oli reedel põhjust rõõmustada, sest läbirääkimised õppekeskuse ostjaga olid edukad ja majale puhutakse varsti uus elu sisse.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.