Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Seadus või asi

    Käibemaksuseaduse järgi on eraõiguslikud kontserdikorraldajad maksustatud erinevalt ? olenevalt, kui palju nad saavad toetust riigi-, valla- või linnaeelarvest. Keda riik toetab, selle jaoks kehtib 5protsendiline käibemaks, keda ei, too maksab 18%. Keda toetab, seda topelt, keda mitte, seda veel ka karistab.
    Kui eesmärk on sedaviisi toetada majanduslikult tulutu kultuuriga tegelevaid ühendusi, siis on valitud kõige absurdsem tee. Tulemus on, et nendest mõnest reast käibemaksuseaduses hargneb lahti tõeline õiguslik, majanduslik ja kultuuripoliitiline segadus. Riik on ebademokraatlikul kombel, Eesti ettevõtjaid diskrimineerides, haakinud jämedama otsa kogu kultuuriettevõtluse oleviku ja tuleviku kujundamisel enda külge.
    Seadusandja on kõrvale kaldunud maksustamise põhimõttest võrdsetel alustel. Kui riik soovib toetada maksusoodustuste andmisega ühte või teist valdkonda, siis peaks see toimuma võrdsetel alustel.
    Veel enam. Selline maksukorraldus pole üksnes subjektiivselt meelevaldne ja ebaõiglane, vaid ka vastuolus põhiseaduse ning ELi õigusega. Õiguslikku vastuolu näeb ka õiguskantsler Allar Jõks, kes hiljutises vastuses Eesti Kontserdikorraldajate Liidu pöördumisel märkis muuhulgas, et põhiseaduse seisukohast ei ole ?ebavõrdne kohtlemine alati keelatud, kuid selline ebavõrdsus peab olema mõistlik? ega ?tohi olla meelevaldne.?
    Loota võib, et õiguskantsleri üsna hävitava hinnangu valguses olukorra absurdsust enam tõestama ei pea ning Riigikogu arvestab vajadusega muuta diskrimineeriv paragrahv. Motiveerida võiks seegi, et kannatajad on eelkõige meie oma kodumaised artistid, kes annavad põhiosa Eestis toimuvatest kontsertidest, ning kodumaine kontserdipublik.
    Käibemaksu ühtlustamine viiele protsendile ei oleks majanduslikult kahjulik. Esmalt: palju üldse praegu meelelahutussektorist käibemaksutulu laekub, kes teab? Kui riik tahakski seda kokku arvutada, siis saaks ta lähtuda statistikaameti ja äriregistri andmetest. Statistikaamet aga jaotab ettevõtteid tegevusalade lõikes selliselt, et arvesse läheb ka äriühingute selline käive, mis ei teki üldse piletimüügist.
    Kultuur ja meelelahutus pole olemas lihtsalt ?lõbu pärast?, vaid on ühelt poolt rahvusliku identiteedi püsimise eeldus ning teisalt oluline pingeleevendaja ühiskonnas, ühendades inimesi ning pakkudes võimalust end maandada ja taastoota.
    Kultuuritööstuse invaliidis­tamiskampaaniaga virutab riik kõigile Eesti elanikele. Ka majanduslikult, nagu märgib Allar Jõks: ?Erinevad maksumäärad annavad tunda eelkõige tarbija rahakotis. Tarbija jaoks ei ole mitte mingit vahet sellel, kas etendusasutus saab toetust riigieelarvest, Kultuurkapitalilt või annetajatelt ? temale üleantav hüve sellest ei muutu.?
    6. oktoobri Äripäevas käsitletud juhtum, kus üks Kontserdikorraldajate Liidu liige teeb koostööd alandatud maksumääraga ühinguga, pole mingi avastus nendele, kel loovettevõtlus on igapäevatöö. Selle tee on riik ise oma seadustega kätte näidanud. Me ei ole nii rumalad ja pimedad, kui ametnikud arvasid. Ja pealegi, mis oleks parem ? jätta kontserdid korraldamata?
    Käibemaksuseadus ise on üks paras ?skeem?, mille kultuuriametkonnad on endale lähedaste äriühingute edendamiseks välja nuputanud. Isegi loomuliku nõude, et soodustust saaval ettevõttel ei tohi olla maksuvõlgu, on nad seadusest välja kirjutanud.
    Kuni see seadus ära muudetakse, tuleks igasse sellest ämblikuvõrgust tee välja leidnud kontserdikorraldajasse suhtuda kui inimesesse, kes on õigluse poolel ning ?kaval nagu rebane?.
    Autor: Marje Hansar
  • Hetkel kuum
Olavi Lepp: rohepöörde juhtimine on seni olnud killustunud ja ebaveenev
Suur hulk ettevõtjaid on valmis rohepöördega kaasa minema, kuid vajavad selleks riigilt selget kava, mida Eestis veel ei ole, kirjutab Swedbank Eesti juht ja tööandjate keskliidu volikogu liige Olavi Lepp.
Suur hulk ettevõtjaid on valmis rohepöördega kaasa minema, kuid vajavad selleks riigilt selget kava, mida Eestis veel ei ole, kirjutab Swedbank Eesti juht ja tööandjate keskliidu volikogu liige Olavi Lepp.
Lagarde: ärge kahelge meie sihikindluses, me pole lõpetanud
Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde ütles, et keskpanga otsuste jälgijad ei tohiks kahelda keskpanga sihikindluses jõuda 2% inflatsioonini.
Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde ütles, et keskpanga otsuste jälgijad ei tohiks kahelda keskpanga sihikindluses jõuda 2% inflatsioonini.
Taani keskpank kergitas intressimäära vähem kui EKP
Eile uue juhi saanud Taani keskpank teatas 35 punktisest intressimäära tõstmisest, mis jääb Euroopa keskpanga viimasele baasintressi tõusule alla.
Eile uue juhi saanud Taani keskpank teatas 35 punktisest intressimäära tõstmisest, mis jääb Euroopa keskpanga viimasele baasintressi tõusule alla.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Juhtimises on coaching nõu ja tagasiside andmisest tulemuslikum
Marcia Reynoldsi raamat “Coach´i inimest, mitte probleemi” on võluv ja mitmekihiline teekond coaching
Marcia Reynoldsi raamat “Coach´i inimest, mitte probleemi” on võluv ja mitmekihiline teekond coaching
Raivo Vare Ukraina sõja majandusblogi: tuleb madin
Kremlis on tugev veendumus, et kui ka kogu Ukrainat ei õnnestu allutada, siis mingi osa ikka, ja seda saab presenteerida võiduna Lääne üle, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi postituses.
Kremlis on tugev veendumus, et kui ka kogu Ukrainat ei õnnestu allutada, siis mingi osa ikka, ja seda saab presenteerida võiduna Lääne üle, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi postituses.
Raadiohommikus: värske investorite TOPi põnevamad paljastused
Nädala viimases raadiohommikus prognoosime majanduse edasist käekäiku üheskoos investori ja ettevõtja Jüri Mõisaga ning laotame teie ette Tallinna börsi esituhande investeerimisportfellid.
Nädala viimases raadiohommikus prognoosime majanduse edasist käekäiku üheskoos investori ja ettevõtja Jüri Mõisaga ning laotame teie ette Tallinna börsi esituhande investeerimisportfellid.

Olulisemad uudised

Üle 90 protsendi lääne firmadest pole Venemaalt lahkunud
Venemaa sissetungi järel Ukrainasse lubasid lääne firmad valjult seal tegevuse lõpetada, kuid vaid väike osa neist on selle lubaduse teoks teinud, vahendab CNBC.
Venemaa sissetungi järel Ukrainasse lubasid lääne firmad valjult seal tegevuse lõpetada, kuid vaid väike osa neist on selle lubaduse teoks teinud, vahendab CNBC.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.