Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Seadus või asi

    Käibemaksuseaduse järgi on eraõiguslikud kontserdikorraldajad maksustatud erinevalt ? olenevalt, kui palju nad saavad toetust riigi-, valla- või linnaeelarvest. Keda riik toetab, selle jaoks kehtib 5protsendiline käibemaks, keda ei, too maksab 18%. Keda toetab, seda topelt, keda mitte, seda veel ka karistab.
    Kui eesmärk on sedaviisi toetada majanduslikult tulutu kultuuriga tegelevaid ühendusi, siis on valitud kõige absurdsem tee. Tulemus on, et nendest mõnest reast käibemaksuseaduses hargneb lahti tõeline õiguslik, majanduslik ja kultuuripoliitiline segadus. Riik on ebademokraatlikul kombel, Eesti ettevõtjaid diskrimineerides, haakinud jämedama otsa kogu kultuuriettevõtluse oleviku ja tuleviku kujundamisel enda külge.
    Seadusandja on kõrvale kaldunud maksustamise põhimõttest võrdsetel alustel. Kui riik soovib toetada maksusoodustuste andmisega ühte või teist valdkonda, siis peaks see toimuma võrdsetel alustel.
    Veel enam. Selline maksukorraldus pole üksnes subjektiivselt meelevaldne ja ebaõiglane, vaid ka vastuolus põhiseaduse ning ELi õigusega. Õiguslikku vastuolu näeb ka õiguskantsler Allar Jõks, kes hiljutises vastuses Eesti Kontserdikorraldajate Liidu pöördumisel märkis muuhulgas, et põhiseaduse seisukohast ei ole ?ebavõrdne kohtlemine alati keelatud, kuid selline ebavõrdsus peab olema mõistlik? ega ?tohi olla meelevaldne.?
    Loota võib, et õiguskantsleri üsna hävitava hinnangu valguses olukorra absurdsust enam tõestama ei pea ning Riigikogu arvestab vajadusega muuta diskrimineeriv paragrahv. Motiveerida võiks seegi, et kannatajad on eelkõige meie oma kodumaised artistid, kes annavad põhiosa Eestis toimuvatest kontsertidest, ning kodumaine kontserdipublik.
    Käibemaksu ühtlustamine viiele protsendile ei oleks majanduslikult kahjulik. Esmalt: palju üldse praegu meelelahutussektorist käibemaksutulu laekub, kes teab? Kui riik tahakski seda kokku arvutada, siis saaks ta lähtuda statistikaameti ja äriregistri andmetest. Statistikaamet aga jaotab ettevõtteid tegevusalade lõikes selliselt, et arvesse läheb ka äriühingute selline käive, mis ei teki üldse piletimüügist.
    Kultuur ja meelelahutus pole olemas lihtsalt ?lõbu pärast?, vaid on ühelt poolt rahvusliku identiteedi püsimise eeldus ning teisalt oluline pingeleevendaja ühiskonnas, ühendades inimesi ning pakkudes võimalust end maandada ja taastoota.
    Kultuuritööstuse invaliidis­tamiskampaaniaga virutab riik kõigile Eesti elanikele. Ka majanduslikult, nagu märgib Allar Jõks: ?Erinevad maksumäärad annavad tunda eelkõige tarbija rahakotis. Tarbija jaoks ei ole mitte mingit vahet sellel, kas etendusasutus saab toetust riigieelarvest, Kultuurkapitalilt või annetajatelt ? temale üleantav hüve sellest ei muutu.?
    6. oktoobri Äripäevas käsitletud juhtum, kus üks Kontserdikorraldajate Liidu liige teeb koostööd alandatud maksumääraga ühinguga, pole mingi avastus nendele, kel loovettevõtlus on igapäevatöö. Selle tee on riik ise oma seadustega kätte näidanud. Me ei ole nii rumalad ja pimedad, kui ametnikud arvasid. Ja pealegi, mis oleks parem ? jätta kontserdid korraldamata?
    Käibemaksuseadus ise on üks paras ?skeem?, mille kultuuriametkonnad on endale lähedaste äriühingute edendamiseks välja nuputanud. Isegi loomuliku nõude, et soodustust saaval ettevõttel ei tohi olla maksuvõlgu, on nad seadusest välja kirjutanud.
    Kuni see seadus ära muudetakse, tuleks igasse sellest ämblikuvõrgust tee välja leidnud kontserdikorraldajasse suhtuda kui inimesesse, kes on õigluse poolel ning ?kaval nagu rebane?.
    Autor: Marje Hansar
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Iisrael vastas ÜRO vaherahu nõudmisele värske pommitamisega
Vastusena ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonile, mis nõudis kahenädalast vaherahu Gaza lahingutegevuses, pommitas Iisrael viimase 24 tunni jooksul Gaza sektori kõiki piirkondi.
Vastusena ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonile, mis nõudis kahenädalast vaherahu Gaza lahingutegevuses, pommitas Iisrael viimase 24 tunni jooksul Gaza sektori kõiki piirkondi.