Turbatootjatele seatavate piirangute aluseks on riigikontrolli küsimusi tekitav audit. Auditi aluseks polevat mitte teadustöö, vaid põgus rakenduslik uuring.
Turbaliit ja turbatarbijad on häireolukorras. Nii uute kui ka vanade tootmisalade kasutuselevõtt ja seeläbi nende korrastamine pole pärast keskkonnaministeeriumis valmis saanud määruse ?Turba kriitilise varu ja kasutatava varu suurus ning kasutusmäärad? eelnõu kinnitamist enam võimalik, kirjutab Eesti Päevaleht.
Keskkonnaministeerium oli turbatootjad ärevile ajanud määruse eelnõu kirjutades aluseks võtnud riigikontrolli auditi aruande, mille põhjal riigikontroll tegi tervet tööstusharu muutvaid ettepanekuid. Omakorda selle aluseks oli vaid ökoloogiainstituudi teaduri Mati Ilometsa kolme aasta jooksul koostatud aruanne, mis asjatundjate arvates on põgus, rakendusliku iseloomuga uuring, isegi mitte teadustöö.
Kui riigikontroll soovitab suunata turba kaevamise mahajäetud, kuid ammendamata tootmisaladele, siis eelnõus kehtestatavad aastased kasutusmäärad ei näe ette uute lubade väljastamist.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Riigikontrolli auditi juht Tuuli Rasso möönis, et keskkonnaministeeriumis valminud määruse eelnõu küll parandab turbavarude olukorda, kuid pole siiski arvestanud riigikontrolli kõiki ettepanekuid. ?Tuleb tunnistada, et määrus on jäänud poolikuks.?
AS Prelvexi tegevjuht Tarmo Thomson ütles, et uue määruse järgi väheneb Järvamaal turbatootmise arengupotentsiaal. Kui Järvamaal on turba aastast kasutusmäära uue määruse järgi kärbitud 29 000 tonni võrra ehk ligi 20 protsenti võrreldes seni kehtinud määrusega, siis Ida-Virumaal 189 000, Jõgevamaal 107 000 ja Võrumaal 111 000 tonni võrra.