• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 20.10.05, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Väliskorrapidajat pole vaja kutsuda

Eesti ühiskonnas on kujunenud sündroom eksperdi kutsumiseks - nagu saaks meid tervendada vaid väljastpoolt tulnud inimene, praegu Ühispanga ja Ain Hanschmidti tehingute lahtiharutamiseks.
1998. a lõpul vajasime tõesti väliseksperdi abi, sest 1990. aastate teise poole panganduskriisi tõttu soovisid vabariigi valitsus ja Eesti Pank anda Maapanga juhtumi põhjal õppetunni, mis aitaks tulevikus analoogilisi ebaõnnestumisi vältida.
Kokku pole küll arvatud muserdatud elusid, likvideeritud ettevõtteid ega inimeste viimaseid sääste, mis panganduskriisi musta auku kadusid, teada on aga, et ainuüksi Maapanga pankrotiga kaotas Eesti riik üle 1,2 miljardi krooni.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Rahvusvahelise Valuutafondi ettepanekul kutsuti Maapanga pankrotti uurima välisekspert Eigil Mžlgaard, kes andis hinnangu Maapanga tegevusele. Kuid mitte ainult.
Süsteemsed muudatused, mida Mžlgaard soovitas sisse viia, on aidanud Eestil kujuneda toimiva sotsiaalse turumajandusega maaks.
Mõistetav, et iseseisvuse esimeste aastate seadusandluses kehtestatud õigusaktid polnud täiuslikud. Õigusloome, ükskõik kui efektiivne see ka poleks, ei suuda lühikese ajaga haarata kõike, mille teised riigid on kujundanud sadade aastate kogemustest. Seepärast oligi meie riigi ja rahva kaitstuse tagamiseks vaja väliseksperdi abi. Aruandes tõi Mžlgaard välja puudused ja esitas soovitused olukorra parandamiseks. Sellest on nüüd seitse ja poolt aastat.
Eesti riigi adekvaatne reageerimine andis tulemused: moodustati sõltumatu finantsinspektsioon, parandati ja täiendati krediidiasutuste seadust ja äriseadustikku, rakendati konkurentsialast seadusandlust, reguleeriti tarbijakaitse. Kas ikka on väliseksperdi kutsumist vaja? Just nagu poleks.
Tsiteeriksin Mžlgaardi. "Olgu kohe ja selgelt öeldud, et pole võimalik koostada niisugust seadusandlust, mis iseenesest hoiaks ära "halva pangandusalase tegevuse, halva juhtimise ja igasuguse ebaõnne". Tee pankrotini võib sarnaste tingimuste korral uuesti korduda.
Turumajanduses on vabadus moodustada äriettevõtteid ning sellest tulenevalt võivad aktsionärid oma äri just nii ajada, nagu nad oma huvides kõige paremaks peavad." Nii kirjutas Maapanga ekspert 1998. aasta lõpul.
Majanduse seitsmeaastasele tsüklilisusele vaatamata poleks eksperdi kutsumise (seitsmeaastase) tsükli juurutamine Eestile sugugi plussiks. Jääks mulje, et probleemide tekkimisel kutsutakse alati väliskorrapidaja korda looma. Peame ise garanteerima kehtivate seaduste täitmise ka meie väikeses ühiskonnas, kus kõik on paratamatult kõigiga seotud.
Tooksin ära lõigu Rahvusvahelise Valuutafondi lõplikust avaldusest juulis 2005: "Tunnustame ametivõime turupõhise poliitika rakendamise eest, tänu millele on edukalt ümber kujundatud Eesti majandus, mida iseloomustab tugev kasv ja stabiilne hinnatase.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Siiski ei ole täielik lõimumine euroalaga veel lõppenud ning seetõttu soovitame valitsusel hoiduda enesega rahulolust ning jätkata heaperemeheliku poliitika järgimist."
Nii finantsinspektsiooni eetikanormid kui ka krediidiasutuste juhtide käitumist reguleeriva seadusandluse parandamise töörühma moodustamine justiitsministri poolt 5. oktoobril lubab loota, et Eesti suudab ise oma probleemidega toime tulla.
Autor: Ene Paal

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 11 p 12 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele