Ajateenistus jäägu minevikku

Ajateenistus on hääbuv süsteem ja tuleviku kaitsevägi on elukutseline kaitsevägi, ütles peaminister Andrus Ansip nädala algul, avades kõrgemad riigikaitse kursused, ja kutsus üles arutama ajateenistuse kaotamise üle.

Äripäev toetab üleminekut palgaarmeele ? muutunud riskid eeldavad riigi kaitse usaldamist professionaalidele.

Palgaarmee oleks Isamaaliidu esimehe Tõnis Lukase meelest absurdne lahendus (PM,10.11.). Praeguses olukorras tähendaks see tema sõnul Eesti kaitsevõime kadumist. Lukase arvates on ka aeg sel teemal arutamiseks vale.

Toimetus ei ole Lukasega nõus. Palgaarmee pole halb lahendus, seda näitab see, et paljud riigid on otsustanud kutselise sõjaväe kasuks.

Aeg arutamiseks on õige, sest ajateenistuse näeb ette arengukava, mis kehtib 2010. aasta lõpuni. Selleks ajaks peab meil olema selge, kuidas edasi läheme ja uus kava valmis. Reform ei ole samuti ühepäevatöö.

Eesti kaitseväes on hetkel ajateenijaid veidi üle 2300. Ootamatu ohu korral saaksime kohe välja panna sama palju mehi. Kui tegemist oleks elukutseliste sõjaväelastega, võib eeldada professionaalsemat tegutsemist. Mitte püssirohu nuusutamine ei suurenda kaitsevõimet, vaid oskused ja kogemused. Ajateenistuse kasutegurit kipuvad siin meie kõrgemad sõjaväelased ja ka poliitikud üle hindama.

Ajateenistuse kaotamise üle on vaieldud varemgi mitmel korral, kuid diskussioonid on vaibunud lihtsal põhjusel ? massiarmee vastased on tembeldatud riigivastalisteks ja rumalateks, mille kinnituseks on löödud lauale ?Vene kaart? ? Vene oht on aksioom ja seda pole palgaarmee pooldajail millegagi võimalik ümber lükata.

Vene ohule rõhub Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem kindralmajor Ants Laaneots, kes suhtub ettevaatlikkusega sõjaväe põhjalikku reformimisse. ?Oleme ikkagi NATO pisiriik, kusjuures idanaaber pole sugugi meisse sõbralikult suhtunud,? märgib ta (PM, 08.11).

Venemaa ebasõbralikkuse tõendeid näeme tihti, selgi nädalal ? välisminister Urmas Paet ei saanud Venemaa viisat ja naabri uurimislaev manööverdas Eesti vetes. Seda, et Venemaa mitte kunagi ei ähvarda oma väikseid läänenaabreid relvaga, ei saa keegi sajaprotsendilise kindlusega väita. Kuid suurem on tõenäosus, et hävitajate piiririkkumistest idanaaber kaugemale ei lähe.

Venemaal on hulga muid ja tõhusamaid vahendeid Saksamaagi-suguse riigi mõjutamiseks, rääkimata väikeriikidest. Näiteks keerata kinni gaasijuhtme kraanid, lõpetada naftatarned, korraldada küberrünnak. Eestile oleks tõsine löök juba see, kui naaber suunaks Eestit läbiva transiitkauba muu riigi kaudu.

Suuremaks kui idanaabri relvastatud kallaletungi tuleb hinnata ohtu, et mingi rahvusvaheliste terroristide jõuk valib Eesti oma võimaliku ründe sihtmärgiks. Selleks peame USA liitlasena valmis olema.

Terrorism on eluviis, terroristid on elukutselised mässajad, tänapäeval hästi väljaõpetatud ja relvastatud. Nende vastu tuleb välja panna professionaalid. Nagu viib Eesti välismissioonidele juba kogemustega ajateenijaid, mitte esimesi päevi kaitseväes olnuid.

Eesti suurim julgeolekutagatis on kuulumine NATOsse. NATO vajab samuti professionaalseid sõjaväelasi. Eesti üleminek palgaarmeele on seega ka NATO huvides. Ja mida efektiivsem on see organisatsioon, seda väiksem on oht, et Venemaa võiks oma relvad kunagi Eesti poole pöörata.

Autor: ÄP