Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ajateenistus jäägu minevikku

    Ajateenistus on hääbuv süsteem ja tuleviku kaitsevägi on elukutseline kaitsevägi, ütles peaminister Andrus Ansip nädala algul, avades kõrgemad riigikaitse kursused, ja kutsus üles arutama ajateenistuse kaotamise üle.
    Äripäev toetab üleminekut palgaarmeele ? muutunud riskid eeldavad riigi kaitse usaldamist professionaalidele.
    Palgaarmee oleks Isamaaliidu esimehe Tõnis Lukase meelest absurdne lahendus (PM,10.11.). Praeguses olukorras tähendaks see tema sõnul Eesti kaitsevõime kadumist. Lukase arvates on ka aeg sel teemal arutamiseks vale.
    Toimetus ei ole Lukasega nõus. Palgaarmee pole halb lahendus, seda näitab see, et paljud riigid on otsustanud kutselise sõjaväe kasuks.
    Aeg arutamiseks on õige, sest ajateenistuse näeb ette arengukava, mis kehtib 2010. aasta lõpuni. Selleks ajaks peab meil olema selge, kuidas edasi läheme ja uus kava valmis. Reform ei ole samuti ühepäevatöö.
    Eesti kaitseväes on hetkel ajateenijaid veidi üle 2300. Ootamatu ohu korral saaksime kohe välja panna sama palju mehi. Kui tegemist oleks elukutseliste sõjaväelastega, võib eeldada professionaalsemat tegutsemist. Mitte püssirohu nuusutamine ei suurenda kaitsevõimet, vaid oskused ja kogemused. Ajateenistuse kasutegurit kipuvad siin meie kõrgemad sõjaväelased ja ka poliitikud üle hindama.
    Ajateenistuse kaotamise üle on vaieldud varemgi mitmel korral, kuid diskussioonid on vaibunud lihtsal põhjusel ? massiarmee vastased on tembeldatud riigivastalisteks ja rumalateks, mille kinnituseks on löödud lauale ?Vene kaart? ? Vene oht on aksioom ja seda pole palgaarmee pooldajail millegagi võimalik ümber lükata.
    Vene ohule rõhub Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem kindralmajor Ants Laaneots, kes suhtub ettevaatlikkusega sõjaväe põhjalikku reformimisse. ?Oleme ikkagi NATO pisiriik, kusjuures idanaaber pole sugugi meisse sõbralikult suhtunud,? märgib ta (PM, 08.11).
    Venemaa ebasõbralikkuse tõendeid näeme tihti, selgi nädalal ? välisminister Urmas Paet ei saanud Venemaa viisat ja naabri uurimislaev manööverdas Eesti vetes. Seda, et Venemaa mitte kunagi ei ähvarda oma väikseid läänenaabreid relvaga, ei saa keegi sajaprotsendilise kindlusega väita. Kuid suurem on tõenäosus, et hävitajate piiririkkumistest idanaaber kaugemale ei lähe.
    Venemaal on hulga muid ja tõhusamaid vahendeid Saksamaagi-suguse riigi mõjutamiseks, rääkimata väikeriikidest. Näiteks keerata kinni gaasijuhtme kraanid, lõpetada naftatarned, korraldada küberrünnak. Eestile oleks tõsine löök juba see, kui naaber suunaks Eestit läbiva transiitkauba muu riigi kaudu.
    Suuremaks kui idanaabri relvastatud kallaletungi tuleb hinnata ohtu, et mingi rahvusvaheliste terroristide jõuk valib Eesti oma võimaliku ründe sihtmärgiks. Selleks peame USA liitlasena valmis olema.
    Terrorism on eluviis, terroristid on elukutselised mässajad, tänapäeval hästi väljaõpetatud ja relvastatud. Nende vastu tuleb välja panna professionaalid. Nagu viib Eesti välismissioonidele juba kogemustega ajateenijaid, mitte esimesi päevi kaitseväes olnuid.
    Eesti suurim julgeolekutagatis on kuulumine NATOsse. NATO vajab samuti professionaalseid sõjaväelasi. Eesti üleminek palgaarmeele on seega ka NATO huvides. Ja mida efektiivsem on see organisatsioon, seda väiksem on oht, et Venemaa võiks oma relvad kunagi Eesti poole pöörata.
    Autor: ÄP
  • Hetkel kuum
Enn Listra: vanasse jõkke astuda ei saa. Ega tohi
Oleme jõudnud hetke, kus kunagine häda ja viletsus on meelest läinud ning näeme üha enam kiusatust sekkuda vabasse avatud turgu, kirjutab TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra Äripäeva essees.
Oleme jõudnud hetke, kus kunagine häda ja viletsus on meelest läinud ning näeme üha enam kiusatust sekkuda vabasse avatud turgu, kirjutab TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra Äripäeva essees.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturud kerkisid, Nasdaq sai kirja uhke tõusunädala
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Madis Müller: juht saavutab tulemusi läbi teiste inimeste "Juhi juttude" intervjuu!
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Tähelepanu Lätis liigeldes: naaberriik paneb püsti keskmise kiiruse kaamerad
Läti paneb parasjagu püsti esimesi keskmise kiiruse kaameraid, mis hakkavad trahve tegema märtsis, kirjutas Läti rahvusringhääling.
Läti paneb parasjagu püsti esimesi keskmise kiiruse kaameraid, mis hakkavad trahve tegema märtsis, kirjutas Läti rahvusringhääling.

Olulisemad uudised

Selgusid Eesti parimad iduettevõtted ja asutajad
Täna õhtul selgusid Eesti Startup Auhindade saajad, kes on möödunud aasta maailmamuutvad ja edukad iduettevõtted, investorid ning Eesti idusektori arengusse panustanud tegijad, teatasid LIFT99 ja Eesti Asutajate Selts.
Täna õhtul selgusid Eesti Startup Auhindade saajad, kes on möödunud aasta maailmamuutvad ja edukad iduettevõtted, investorid ning Eesti idusektori arengusse panustanud tegijad, teatasid LIFT99 ja Eesti Asutajate Selts.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.