• OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,55%8 823,2
  • Nikkei 225−0,08%39 752,94
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,35
  • OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,55%8 823,2
  • Nikkei 225−0,08%39 752,94
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,35
  • 13.12.05, 12:18
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Laenu võtnud peresid on juba 40 protsenti

Kiiresti kasvav majandus on Eesti elanike ootused kõrgele seadnud, mistõttu inimesed võtavad laene järjest julgemalt, selgus Emori küsitlusest.
Tänavu sügiseks on laenukohustustega perede arv kasvanud Eestis 40 protsendini. Veel aastal 2000 oli laenukohustusega peresid Eestis ligi kaks korda vähem ? 22 protsenti, on kirjas Emori uuringus. 2000-ndate aastate algust iseloomustasid eelkõige väiksemad järelmaksud ja tarbimislaenud, kuid iga aastaga on laenukogused kasvanud suuremaks ja ning tähtajad pikemaks.
43 protsenti kõikidest laenukohustusega peredest on laenanud kestvuskaupade, näiteks suuremate kodumasinate või mööbli ostuks. Kestvuskaupade ostu eesmärgil säästvate perede hulk on viimaste aastate jooksul enam kui neljakordselt langenud, kui 2002. aastal oli see 29 protsenti, siis tänavu kõigest 8 protsenti.
Põhjuseks peab Emor nii kasvanud sissetulekuid kui tarbimislaenude massilist levikut.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kiiresti kasvavad sissetulekud on langetamas ka krediit- ja järelmaksukaartide kasutajate hulka igapäevakulutuste eest tasumisel. 39 protsenti laenukohustusega peredest on laenanud eluaseme või muu kinnisvara finantseerimiseks. Aasta-aastalt on eluasemelaenu võtnud üha enam jõukamate inimeste kõrval ka keskmist sissetulekut saavad inimesed.
Ehkki ka kestvuskaupade potentsiaalne ostjaskond on Eestis kasvamas, jääb kiiresti kasvanud sissetulekute valguses üha vähemaks neid peresid, kes sel eesmärgil kas säästaksid või sooviksid võtta laenu, prognoosib Emor.
Laenude-liisingute-järelmaksude igakuised tagasimaksed moodustavad laenanud perede kuusissetulekutest keskmiselt 19 protsenti (aasta tagasi 18 protsenti).
Mida kõrgemad on pere sissetulekud, seda suhteliselt väiksema osa moodustavad pere eelarves laenude tagasimaksed.
Andmed tuginevad TNS Emori iga-aastasele Eesti leibkondade finantskäitumise uuringule F-monitor. Septembris 2005 küsitleti 1000 18-aastast ja vanemat pereliiget.
Autor: Gert D. Hankewitz

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 13 p 2 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele