- OMX Baltic−0,35%301,79
- OMX Riga−0,16%868,52
- OMX Tallinn−0,29%1 983,45
- OMX Vilnius0,76%1 206,71
- S&P 5003,26%5 844,19
- DOW 302,81%42 410,1
- Nasdaq 4,35%18 708,34
- FTSE 1000,01%8 606,26
- Nikkei 2251,43%38 183,26
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%89,62
- OMX Baltic−0,35%301,79
- OMX Riga−0,16%868,52
- OMX Tallinn−0,29%1 983,45
- OMX Vilnius0,76%1 206,71
- S&P 5003,26%5 844,19
- DOW 302,81%42 410,1
- Nasdaq 4,35%18 708,34
- FTSE 1000,01%8 606,26
- Nikkei 2251,43%38 183,26
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%89,62
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rahvaliit üritab saada kontrolli rahandusministeeriumi üle
2003. a koalitsioonileppega loodud abiministri ametikoht on vabariigi valitsuse seaduse järgi poliitiline ning soov abiministrist teha kantslerit tähendab apoliitilise ametikoha politiseerimist.
Endise rahandusministri Taavi Veskimägi sõnul näitab Sõerdi ettepanek, et Rahvaliit üritab lisaks keskkonna- ja põllumajandusministeeriumile saada enda kontrolli alla ka rahandusministeeriumi.
"Praegune Aare Järvani küsimus on oluliselt laiem. See on Rahvaliidu katse saada rahandusministeeriumi enda kontrolli alla ja Tea Varrak on vahend selle eesmärgi saavutamiseks," sõnas ta.
Kontrolli saavutamine rahandusministeeriumi üle annaks Rahvaliidule võimaluse ellu viia nende välja öeldud ideid: võtta laenu, minna eelarvega defitsiiti ning blokeerida euro kasutuselevõtt.
Kuigi rahandusminister ei toeta pikaaegse rahandusministeeriumi kantsleri Aare Järvani jätkamist järgmisel ametiajal kantslerina, tegi minister pakkumise, et Järvan võiks jätkata tööd Euroopa Liidu Majandus- ja Rahanduskomitees.
Veskimägi sõnul näitab selline ettepanek, et minister ei usalda uut kantslerikanditaati. "Seal on kantslerid ja asekantsleid kõigist ministeeriumitest. Aga kui rahandusministeerium soovib, et Järvan jätkaks seal pärast kantsleriametist lahkumist, siis see näitab lihtsalt, et ta on enda tööga suurepäraselt hakkama saanud ning uus kantslerikanditaat pole suuteline samaväärselt Euroopas Eesti huve kaitsma," selgitas ta.
Veskimägi heidab rahandusministrile ette, et edutada tahetakse inimest, kes pole ennast millegagi tõestanud. "Tea Varrak tuli rahandusministeeriumi tööle kolme-nelja kuu eest. Mida me teame Tea Varraku tegemistest abiministrina? Mina Riigikogu liikmena ja seda valdkonda väga pingsalt jälgiva inimesena küll ei tea Tea Varraku ühtegi tegu selle kolme kuu jooksul," sõnas Veskimägi.
Tea Varrak sõnas, et ei kuulu ühtegi poliitilisse parteisse. "Mina ei tulnud siia poliitiliseks abiministriks, vaid ma tulin abiministriks, et tegeleda konkreetsete ülesannetega. Minu ülesanded on tegeleda ELi abivahenditega, kinnisvarapoliitikaga ja ma olen juhtinud kolm kuud ka eelarve koostamise protsessi," teatas ta.
Rahandusminister Aivar Sõerdi sõnul on Aare Järvan kindlasti olnud pädev kantsler ja tal on olemas kõik teadmised ja oskused rahandusministeeriumi kantsleri ülesannete täitmiseks.
Küsimusele, miks ta siiski eelistab Varrakut, vastas Sõerd, et ilmselgelt on igal inimesel oma kõige tugevamad küljed. "Tea Varraku jaoks on üks neist kindlasti välisabi," märkis ta.
Aare Järvan ei soostunud sel teemal kommentaari andma. Tundmatuks jääda soovinud allika sõnul on Järvan sügavalt nördinud, et teda tõrjutakse kantslerikohalt poliitilistel põhjustel.
Hetkel kuum
Rahandusministeeriumi pressiesindaja Annikky Lamp ütles, viidates vestlusele Järvaniga, et viimasel pole veel seisukohta, kas ta võtab ministri pakkumise vastu.
Senise rahandusministeeriumi pikaaegse kantsleri Aare Järvani ametiaeg lõpeb järgmise aasta 26. jaanuaril.
Samal päeval lõpeb ametiaeg ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pikaaegsel kantsleril Marika Priskel, kes on sel kohal olnud 2000. aastast. Spekulatsioone oma võimaliku asendamise kohta nõunik Oleg Harlamoviga Priske kommenteerida ei soovinud.
Aeg-ajalt on ajakirjanduses läbi jooksnud, et rahandusministeeriumi kantsler Aare Järvan on üks Eesti paremini tasustatud riigiametnikke.
Eelnevad rahandusministrid Siim Kallas, Harri Õunapuu, Tõnis Palts ja Taavi Veskimägi hindasid Järvanit nii kõrgelt, et ei tõstatanud kordagi küsimust tema suurest palganumbrist, mis ületas ministri oma ja oli Eesti mastaabis riigiametniku kohta tähelepanuväärne. Näiteks teenis Aare Järvan rahandusministeeriumi andmetel kantslerina eelmisel aastal kokku 636 633 krooni, samal ajal kui rahandusminister Taavi Veskimägi sissetulek oli siis "kõigest" 467 334 krooni. Hetkel on Järvani kuupalk 53 300 krooni.
Rahandusminister Aivar Sõerd ütles, et kantsleri kuupalk ei sõltu isikust. Seega hakkab Tea Varrak, kui ta uue aasta alguses kantsleriks kinnitatakse, saama palka, mille kujunemisel on olnud suur roll Aare Järvani isikul.
Enimloetud
1
3
Viimased uudised
Tõnu Toompark: “Selles äris keerlevad suured summad”
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Investoritele paistab hea päev
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele