Tootjahinnaindeks jäi novembris samaks

Aastaga kõige rohkem tootjahindu tõstnud keemiatööstuses kiirenes hinnakasv veelgi, novembris ulatus see ligi 9 protsendini. Oluline mõjutegur selles tööstusharus on nafta hinna kujunemine. Teises suurema tootjahindade aastakasvuga harus, plasti- ja kummitööstuses, hinnad novembris langesid.

Jätkuvat tootjahindade kasvutempo kiirenemist võib täheldada elektrimasinate ja aparaatide ning ehitusmaterjalide tootmises, mida võib seostada nõudluse suurenemisega nimetatud tööstusharude toodete järele.

Ootused edasise hinnatõusu osas langesid novembris Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt küsitletud ettevõtete seas märgatavalt. Kõige suurem muutus on toimunud toiduainetööstuses, kus suur osa ettevõtteist prognoosis pikemat aega hindade edasist kasvu, kuid novembris viitasid prognoosid hindade stabiliseerumisele. Ettevõtete hinnangul võib kiiremat hindade kasvu lähiajal näha keemiatööstuses, kummi- ja plastitööstuses ning ehitusmaterjalide tootmises.

Ekspordihinnad jäid sarnaselt tootjahindadega novembris oktoobrikuu tasemele ja aastane kasv ulatus 2,5 protsendini. Ka tööstusharude lõikes võib täheldada samu tendentse, mis tuleneb Eesti tööstuse orienteeritusest rohkem välisturule. Impordihindade osas ei toimunud samuti olulisi muutusi. Eelmise kuuga võrreldes hinnad veidi langesid (-0,4%) ja hindade aastane kasvutempo aeglustus 4,3 protsendini. Impordihindade muutust mõjutas eelkõige nafta maailmaturuhinna langus.

Aastaga on kõige rohkem tõusnud ekspordihinnad keemiatööstuses (10%), kuid oktoobrikuuga võrreldes on hinnad stabiliseerunud. Mõningast ekspordihindade langust võib täheldada mööblitööstuses, kus hindade aastane kasvutempo aeglustus 7 protsendile.

Novembris nafta maailmaturuhind langes ning naftasaaduste impordihinnad kahanesid oktoobriga võrreldes üle 10% ja aastane kasv pidurdus 53 protsendini.

Autor: ÄP