EPL: Minister Villu Reiljan nõuab metsa lageraie eest tagatisraha

Kui raiesmik on uuenenud, tagatisraha vabastatakse. Hinnanguliselt peaks tagatisraha kohaldatama kuni 30 protsendile erametsades lagedaks raiutud aladest, mis tähendab tagatisraha rakendamist kaheks-kolmeks aastaks ligi 4500 hektarile. Sellega seoses tekib riigikassa erikontodele 50–75 miljoni krooni suurune pidev rahareserv, kirjutab Eesti Päevaleht.

Sakala metsaühistu esindaja Olavi Udami meelest on uues metsaseaduses sätestatud tagatisraha nõue õige, kuna see garanteerib tulutoovate puuliikide istutamise. Udam möönis, et tagatisraha toob siiski kaasa sekeldusi, palju tuleb juurde paberiasjandust.

Ambla metsaühistu esimees Toomas Lemming ei pelga uue metsaseaduse kritiseerimist. “Väheütlev, senisega võrreldes mitmeid kordi bürokraatlikum eelnõu, toores, üle mõistuse administreeritud ja reguleeritud,” iseloomustas ta. Lemmingu hinnangul on tegelikkus ja uude seadusesse kirjapandu erinevad, kahuriga on mindud varblast laskma.

Eesti metsatööstuste liidu tegevjuht Andres Talijärv ei mõista, miks keskkonnaministeerium tagatisraha kehtestamiseks nii jõulisi pingutusi teeb. “Tagatisraha mõte on primitiivne, kuna selle kõrvaltegurid ei anna soovitud tulemust,” sõnas Talijärv.