Eesti ootab kolmandat kuldmedalit IT-äris

Kui Eesti oli saanud Torinos kaks olümpiamedalit, hakkasime mõtlema - kus kolmas on? Samamoodi asub Eesti nüüd ootama kolmandat kuldmedalit IT-sektorist. Kaks on käes.

Eesti on lennutanud rahvusvahelisele orbiidile kaks IT-ettevõtet, internetitelefoni loonud Skype'i ja kasiinotarkvara kirjutava Playtechi. Need kaks ettevõtet tõestavad veel kord, et äriidee edukus ei sõltu riigi abirahadest.

Skype'i ostis mullu eBay ligi 33 miljardi Eesti krooniga. Playtech on teatanud soovist minna Londonis börsile ja kavatseb sealt tuua ligi 4 miljardit krooni. Mõlema firma peakontorid asuvad küll laias maailmas, ajud ehk tarkvaraarendus aga Eestis.

Tõsi on see, et rahaliselt ei saa kummalgi juhul öelda, et eestlased oleksid riisunud või riisuksid tehingutelt koore. Skype'i neli eestlasest põhitegijat said kõik väidetavalt 500 miljonit krooni. Playtechi puhul on samuti nimetatud paari nime, ettevõtte juhatuse liikmeid, kelle börsileminek rikkaks teeb. Samuti on mõlema ettevõtte töötajad osalenud aktsiaoptsioonides, millest Playtechi puhul ei jäänud kõrvale isegi koristaja. Kuid sisuliselt on eestlased siiski alltöövõtja, odava tööjõu rollis, mis muidugi võrdlust kuldmedaliga pisut pronksi poole kallutab.

Kuid see ei vähenda nende ettevõtete innustavat mõju kodus ja Eesti maine paranemist maailmas. Nagu ütleb tänases Äripäevas Allan Martinson, ei saa eestlaste IT-oskusi enam juhuseks pidada. Meid on üles leitud ja meil endal on nüüd lihtsam leida riskikapitaliste, kes meie start-up'e rahastaksid.

Täpselt seda kinnitasid ka detsembris Eestit väisanud Silicon Valley ja veel kahe USA tuntud innovatsioonipargi juhid. "Usun, et mitmel Eesti tehnoloogiafirmal on perspektiivi USA ettevõtetega koostööd alustada," ütles Silicon Valley innovatsioonikeskuse The Enterprise Network president William Musgrave. Heaks näiteks on ka Suurbritannia majandus- ja finantstarkvara tootja Coda, kes loodab rajada Eestisse tarkvarakeskuse, kuna avastas siit üllatavalt hea meeskonna (Ärileht, 25.01).

Üheks tõsisemaks vastuväiteks ülesköetud lootustele on oskustööjõu nappus. Mullu novembris kirjutas Äripäev, et Eesti tarkvarafirmade kiire kasv on viinud IT-spetsialistide põuani. Playtech andis tollal teada, et soovib kiiresti tööle võtta 120 inimest ja Skype lootis kasvada 300 töötaja võrra. Ülikoolidest tuleb aastas järelkasvu aga vaid paarisaja inimese võrra. Probleemiks on seegi, et kuna noored IT-spetsialistid leiavad juba teisel-kolmandal kursusel tasuva töö, siis ei jää keegi noori õpetama.

Skype Eesti juht Sten Tamkivi viitas, et kui asi Eestis väga kalliks läheb, siis võib Skype'i kontor liikuda hoopis Hiinasse. Samamoodi rääkis ka Eestis asuva ülikoolidele tarkvara tootva ettevõtte Sona Systems omanik Justin Fidler hiljuti Äripäevale, et kavatseb järgmise programmeerija palgata juba odavamast Bulgaariast.

Lahendus on teha Eestist rahvusvaheliselt nii atraktiivne IT-arenduskeskus, et see tõmbaks ligi oskustöölisi mujalt. Näiteks moodustavad välismaalased juba kümnendiku Skype'i Eesti meeskonnast. See ongi meie positiivne stsenaarium, milles aga peab osalema ka riik, esiteks madalate maksude poliitika jätkamisega ja teiseks riikliku IT-koolituse tugevama arendamisega.

Autor: ÄP