Häkkerite kujutamine keldris istuvate kapuutsiga tegelastena ei aita tegelikult infoturbeprobleeme lahendada, kirjutab infoturbe strateeg ja nõustaja Rando Kall.

- “Hirmu müümine on lühiajaline. Klient reageerib, kuid see ei tähenda, et tulemuseks oleks võimekuse või vastupidavuse kasv. Sageli on tulemuseks hoopis hajutatud fookus, kasvavad kulud ja tehniline võlg,” kirjutab infoturbe strateeg ja nõustaja Rando Kall.
- Foto: Erakogu
Hirmu müüakse igal pool. Eriti paistab see aga silma kõiges, mis puudutab infoturvet.
Kapuutsides häkkerid pimedas keldris ekraanide ees. Punased ohukolmnurgad, lõputud loosungid. Ära tee seda! Ära jää ilma! Ära ole järgmine näide! Kui teed nii, siis kaotad kõik!
Sama muster kordub paljudes teistes eluvaldkondades. Hirm mobiliseerib, kuid ei hari. Ja hirm ei ole strateegia.
Ettevõtjaid hirmutatakse lunavaraga. Sellega, kuidas tehisaru on muutunud halbade kavatsustega inimeste käes äärmiselt ohtlikuks relvaks. Et juhatuste koosolekutel ignoreeritakse täielikult IT- ja turberiske. Need on narratiivid, mida kasutavad IT- ja turbeteenuste müüjad.
Häkker, aga kapuutsita
Infoturbeprobleemid on reaalsed, igapäevased intsidendid samuti. Seda ei saa eitada ega tohi ignoreerida. Ent hirmu illustreerimiseks kasutatakse järjepidevalt samu sümboleid. Need sümbolid on aga rohkem müügivõte kui reaalsus. Ning selline hirmutamine teeb lõppkokkuvõttes rohkem kahju kui kasu.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kui me tahame, et küberturvalisus Eestis päriselt paraneks, siis ei tohi alustada tööandja tasandist, kirjutab infoturbe strateeg ja nõustaja Rando Kall.
Eesti ettevõtted on aru saanud, et küberturvalisus on tähtis. See, kuidas oma vara kaitsta, vajab aga veel palju selgitustööd, kirjutab Telia küberturbelahenduste arhitekt Kristjan Aljas.
Viimastel aastatel on investeerimiskelmuste arv selgelt kasvanud, mis annab märku rünnakute muutumisest professionaalsemaks, ütles end Eesti e-entusiastiks ja hingelt kübersaadikuks nimetav Anett Numa.
Kui veel mõned aastad tagasi seostati 5G-d pigem tulevikutehnoloogia ja lubadustega, siis tänaseks on see muutunud praktiliseks osaks meie igapäevasest digielust. Kasutajate jaoks ei ole 5G enam lihtsalt kõrgem number mobiilside generatsioonide reas, vaid platvorm, millel toimivad teenused, mida peame iseenesestmõistetavaks – alates TV voogedastusest ja videokõnedest kuni nutikate koduseadmete ja pilvemängudeni.