Kingi tegemine toob firmale erisoodustusmaksu

Järjest enam tööandjaid kasutab oma töötajate motiveerimiseks muid vahendeid, kui üksnes palga tõstmine. Töötajatele tehakse kingitusi, pakutakse sportimisvõimalusi spordiklubides või korraldatakse pidusid.

Eesti maksuseadused on seesuguste motivaatorite maksustamisel suhteliselt konkreetsed ja erandeid üldiselt ette ei näe. Igasuguse töötajale tasuta või turuhinnast odavamalt antava kauba, osutatava teenuse või rahaliselt hinnatava soodustuse puhul on tulumaksuseaduse mõttes tegemist erisoodustusega, mis kuulub maksustamisele. Seetõttu on artiklis edaspidi töötajatele tehtud kingitused lahterdatud ka üldnimetaja "erisoodustused" alla.

Kuna erisoodustuse puhul on tegemist palgatulu erivormiga, loetakse erisoodustuse saajateks kõiki isikuid, kellele rahas tehtud väljamakseid maksustataks palgana. See tähendab, et erisoodustuse saajaks võib olla lisaks töölepingu alusel töötavale füüsilisele isikule ka töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötav isik. Samuti ka avalik teenistuja ja juhtimis- või kontrollorgani liige. Lisaks eelnevalt nimetatud isikutele loetakse erisoodustuseks ka kingitused, mis tehakse nende abikaasale, vanematele või lastele.