Hulk ettevõtteid lõikab põuast kasu

"See on teada, et päike on parim müügimees," ütles Eesti suurima joogitootja A. Le Coq Tartu Õlletehase juht Tarmo Noop ja lisas, et nad planeerisid suveks 10 protsenti müügikasvu, kuid võrreldes mullusega on kasv ligi 30 protsenti. Vaatamata headele müügitulemustele ei saa Noop end ainult võitjaks pidada, sest firma polnud niisuguseks hooajaks 100 protsenti valmis ning kuna lisanõudlust ei suud?tud täies mahus täita, kaotati turuosa. Sügisel valmiv uus logistikakeskus peaks Noobi sõnul edaspidi tarneprobleeme vältima.

Kannu Kõrtsi personalijuht Kristi Klein ütles, et palavaga käiakse neil palju lõunat söömas, iseäranis populaarsed on väliterrassid, kus on meeldiv einestada. Rahvast on Kleini sõnul mullusega võrreldes rohkem ka seetõttu, et ettevõte on end laiendanud just õuesistumise võimaluse ja katusealusega.

Viimsi Vee teenindus- ja finantsjuhi Priit Elbre sõnul on nende suvi läinud hästi.

Inimeste igapäevase tarbe- ja kastmisvee maht on kuumalaine ajal palju tõusnud. Elbre ütlust mööda kasvab ka firma käive, kuid kuna veemajandus on pikaajaline protsess - tarbimisest näidu teatamise ning lõpuks arve maksmiseni võib minna kaks-kolm kuud, ei oska konkreetseid numbreid veel öelda.

Eesti Statoili kontseptsioonijuht Kai Realo ütles, et nende müügitulemused on tugevalt mõjutatavad üldisest majanduslikust olukorrast ning paraku tõesti ka kliimast. "Selle aasta ilusad ilmad on meile kasu toonud," lausus Realo.

Lisaks kütusemüügile on käesolev suvi Statoilile olnud erakordselt edukas ka toidukaupade müügis. Kui jaekaubanduse keskmine kasv on Raelo sõnul olnud 20% ringis, siis Statoili müük on võrreldes 2005. aastaga kasvanud lausa 40%.

"Inimesed veedavad suvel palju aega väljaspool kodu ning kuuma ilmaga ei soovita toiduvalmistamisega tegeleda - siinkohal ongi asendamatuks abiks Statoil oma teenindusjaamadega, kuhu on lihtne pääseda, kust ostu sooritamine ei võta kaua aega ning kus pakutakse laia valikut sööke-jooke koheseks tarbimiseks," lisas Realo.

Aspi teedeehituse direktor Jaanus Taro lausus, et nendel on läinud üldiselt hästi. "Teedeehitaja seisukohast on vihm teinekord vaenlane," lisas Taro. Kolmekümnekraadine leitsak mõjutas vahepeal pärssivalt vaid pindamistöid ning probleemsed on Taro sõnul ka tolmavad kruusateed, kuid pigem on soe suvi nende tööd soodustanud ja mõjunud positiivselt tööde tähtajalisele valmimisele.

Suure kuumuse tõttu surevad Peipsi järvevees kalad, selle vältimiseks kehtestas keskkonnaministeerium nädala alguses kutselistele kaluritele Peipsi järvel 15. augustini püügikeelu. Keskkonnainspektsioon ja TÜ Eesti mereinstituut põhjendavad püügikeeldu erakordselt kuumade ilmade, madala veeseisu ja kõrge, üle 20 kraadi ulatuva veetemperatuuriga. Põhjalähedastes veekihtides hakkab tekkima hapnikupuudus, mis põhjustab saagi hukkumise ja riknemise püünistes. OÜ Peipsi Grupp juhatuse liige Paul Kärberg kinnitas siiski, et paarinädalane püügikeeld nende firma tegevust ei mõjuta. "Külmutatud kala on meil piisavalt varuks, selle taha miski seisma ei jää," ütles Kärberg.

Kui veemõnusid nautivale puhkajale on soe suplusvesi mõnusaks lisaboonuseks, siis kalakasvatajad on sooja veega kimpus. Eesti tuntuima kalakasvataja OÜ Simuna Ivax juhataja Hans Kruusamägi ütles, et nende kasvatus ei saa täiel võimsusel tööd teha ja kalu kasvatada. "Suvi läheb vett vedama," tõdes Kruusamägi kahjutundega. Just veepuudus on see, mis on kalakasvatuses probleemiks saanud, isegi allikate lätted kipuvad juhataja sõnul ära kuivama.

Järvamaal asuva Samuritalu peremees Margus Liiv ütles, et pikk põud on talule mõjunud laastavalt ja kulud on võrreldes mullusega kasvanud. Türi lähistel asuva mahetalu heina- ja karjamaad on kõrbenud. "Mõnel maatükil oli hein nii hõre, et mahaniidetut pole mõtet koristadagi," lisas Liiv.

Eelseisva talve aitab taluperemehe sõnul loomadel üle elada eelmise aasta hein, mis alles on. Paljud talunikud, kes ülearuse heina ära põletasid, on rohkem hädas. Kuna heinasaak oli üle Eesti kehv, ei õnnestu Liivi sõnul sügisel ka loomi müügiks realiseerida, see suurendab kahjusid veelgi.

Ka Tallinna kinnisvaraturul valitseb soojadest rannailmadest tingitud vaikus. Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler Imre Laretei kinnitas, et juba kaks-kolm kuud on korterimüügis vaiksem olnud. "Lasnamäel on hinnad 200 000-300 000 krooni langenud, kesklinnas, Kristiines ja Põhja-Tallinnas on hinnad endised," lisas Laretei.