Mitmekülgne kunstikoguja Kalli Klement

Eestis oma tööperioodi lõppu tähistaval vastuvõtul üllatas ta külalisi köitenäitusega, aga samahästi oleks ta võinud sellel üritusel avada oma unikaaltaiestest pakatava ehtelaeka või esitleda Eesti noorema põlvkonna kunstnike maale ja graafikat.

Rootsis sündinud Kalli Klement on lapsest saati kokku kasvanud muusika, kirjanduse ja kunstiga. See oli kirjutamata seadus, et kõigi eesti perede lapsed pidid ülikooli minema. "Kunstiajalugu oli valdkond, mis mind huvitas," meenutab Stockholmi ülikooli etnoloogina lõpetanud Klement.

Peamiselt pallaslaste ja Välis-Eesti kunstnike loominguga tuttav Kalli Klement nägi kodueesti kunsti esimest korda "natuuris" 1970. aastal, mil professorid Sten Karling ja Armin Tuulse korraldasid oma üliõpilastele ekskursiooni Leningradi ja Tallinna. Muide, rootslane Karling oli Tartu ülikooli kunstiajaloo professor aastail 1933-1940 ja tema õpilane Tuulse 1942-1944. Tollasest reisist jäi eredalt meelde Tallinna vanalinn, Helmi Üpruse loengud kunsti ja rahvakunsti põimumisest, aga kõige sügavamad muljed sai kohtumistest sugulastega.

Pärast ülikooli lõpetamist töötas Kalli Klement tekstiilirestauraatorina, kangasteljed on tal praegugi alles. Vahepeal tegutses ta ametiühingute liinis ja jõudis seal palju Rootsi kunstnike heaks ära teha. Kõigi nende aastate jooksul tutvustas ta Stockholmi Vabaõhumuuseumis algul Eesti rahvarõivaid, hiljem ka teiste maade omi. Eestis töötades hakkasid teda rohkem paeluma köitekunst, ehted ja noorte kujutavate kunstnike looming.

Kalli Klement elas Tallinna vanalinnas. Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindusest Laialt tänavalt koju jalutades astus ta sageli läbi kunstigaleriidest. "Avastasin Eesti omanäolise nahakunsti, meie ilusad nahkköited. Mind on alati paelunud eesti kirjandus ja selle tõlkimine, sellest ka eriline huvi köitekultuuri vastu. Katariina gildi nahakojas sain kontakti nahakunstnikega ja lasin mulle lapsepõlvest armsaks saanud või oma looga teoseid (kuidas neist üks või teine minu omaks on saanud) väärika köitega õilistada," räägib Klement.

Näiteks tegi 1938. aastal ilmunud ja tema emale toona kingitud arbujate luulekogule originaalsed kaaned Pille Kivihall. Kauneid köitelahendusi on pakkunud ka Tiiu Vijar 1946. aastal ilmunud Kangro luulekogule "Pühapäev", Silvi Kalda Visnapuu 1918. aastal Tartus üllitatud luuletustele "Jumalaga, Ene!". Seda loetelu võiks jätkata, sest Tiia Eikholmi, Illu Erma, Jane Rannametsa, Külli Grünbach-Seina, Tulvi Turo, Rene Haljasmäe, Sirje Kriisa jt looming demonstreerib ilmekalt Eesti köitekunsti traditsiooni jätku. Väärtuslikest raamatutest ja kaunitest köidetest on saanud ilus kollektsioon, lisandumas on veel tosinkond kujundust eri köitekunstnikelt.

Siin töötades hakkas ta ka Eesti ehtekunsti hindama. A-galerii näitused ja ekspositsioon ning Galerii Kaks ehteesitlus annavad hea ülevaate metallikunstnike loomingust, sealt võib huviline saada nii seeriaid (käevõru, kõrvarõngad, rinnanõel ja kaelaehe) kui ka üksikesemeid. "Minu suurimaks lemmikuks on Mari Käbina lihvitud maakividega sõrmus," nendib Kalli Klement. Tema ehtelaegas on tulvil pilkupüüdvaid esemeid - Eesti autorite unikaalloomingut, mida võibki imetlema jääda.

Samuti nagu pilte tema korteri seintel. Eduard Wiiralti ja Karin Lutsu kõrval on näha väga palju kaasaegsete noorte ja noorema põlvkonna kunstnike maalitud lõuendeid - Eda Lõhmuse, Meiu Mündi, Andrus Joonase, Juss Piho, Rein Kelpmanni, Anne Parmasto, Valeri Vinogradovi jmt taieseid. Kogu suurus on muljetavaldav, ühe korraga ei suudagi kõike haarata.

Sügisest 2006 töötab Kalli Klement Malmös sealsete kunstiühingute heaks. Tema mitmekülgne Eesti kunsti kogu on kolinud koos omanikuga Rootsimaale. Aga need teosed, mis osteti tema ajal Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindusse Eestis, Lai 29 majja Tallinnas, jäävad kõnelema ka temast - üks Epp Maria Kokamäe maal 1990ndate keskpaigast, Külli Suitso, Imat Suumanni, Eda Lõhmuse jt pildid. On ju loomulik, et kultuurivaldkonnaga tegelevad organisatsioonid peavad kultuurivallas teistele eeskujuks olema ning siinses Põhjamaade Ministrite Nõukogu esinduses võib igaüks veenduda, millise hea emotsionaalse laengu võib saada interjööris, kus on kujutavat kunsti.

Fotod: Meeli Küttim

Autor: Tiina Kolk