Hanno Pevkur taandub poliitikast. “Tunnen, et on aeg edasi liikuda”

Tarkvaraettevõtte Nortal eestvedamisel soovis punt kaitsetööstureid sõlmida riigiga kiirkorras 700 miljonit eurot väärt lepingut Eestile droonikupli väljaehitamiseks ilma selleks hanget korraldamata.

Loetud päevad enne ametist lahkumist üritas riigi kaitseinvesteeringute keskuse (RKIK) asejuht Katri Raudsepp suunata droonitõrje rakettide hanget Margus Linnamäe osalusega kaitsefirmale Frankenburg. Paar kuud hiljem, pärast RKIKist lahkumist, asus Raudsepp tööle teise Linnamäe osalusega ettevõttesse.

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) nõuab kaitsehangetega tekkinud vaidlustes kohtu kaudu tagasi üle 68 miljoni euro. Kohtuistungid on kinnised.

Peaminister Kristen Michal tõdes, et kaitseministrile töökoha maksma läinud lepingus, millega maksti tundmatule ettevõttele 60 miljonit eurot, jääb veel üht-teist arusaamatuks.

Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.