Erandi jahil: kaitsetöösturid lobistasid 700 miljoni eurost otsediili, ministeerium tõmbas pidurit

OMX Baltic−0,04%316,36
OMX Riga0,57%999,34
OMX Tallinn0,01%2 240,78
OMX Vilnius−0,21%1 487,02
S&P 5000,36%7 568,92
DOW 30−0,38%51 786,72
Nasdaq 0,83%25 372,01
FTSE 100−1,14%10 638,43
Nikkei 225−3,56%60 835,36
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%91,89

OMX Baltic−0,04%316,36
OMX Riga0,57%999,34
OMX Tallinn0,01%2 240,78
OMX Vilnius−0,21%1 487,02
S&P 5000,36%7 568,92
DOW 30−0,38%51 786,72
Nasdaq 0,83%25 372,01
FTSE 100−1,14%10 638,43
Nikkei 225−3,56%60 835,36
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%91,89

Tarkvaraettevõtte Nortal eestvedamisel soovis punt kaitsetööstureid sõlmida riigiga kiirkorras 700 miljonit eurot väärt lepingut Eestile droonikupli väljaehitamiseks ilma selleks hanget korraldamata.

Tellijana saad artiklit lugedes teada:

kuidas püüti 700 miljoni euro suurusele droonikupli plaanile saada valitsuselt erand ilma tavapärast hanget korraldamata;
mida rääkis Margus Tsahkna oma seostest Priit Alamäe ja konsortsiumi plaaniga ning miks tõmbas ministeerium tehingule pidurit.

Nortali omanik Priit Alamäe ja välisminister Margus Tsahkna on vanad sõbrad.

Lobitöö käis kõrgel tasemel, koostatud oli juba pressiteade ning esmane meediaplaan. Ettevõtjate plaanide järgi oleks saanud hankekorrast mööda minna valitsuse otsusega, aga tekkis tõrge.

Avalikus sektoris valitseb muidu vankumatu reegel, et suuri summasid ei kulutata ilma hanketa. See tähendab, et tuleb korraldada konkurss, andmaks kõikidele huvilistele võimalus teha oma pakkumised.

Lisa Äripäev Google’is eelistatud allikaks

Nii näed Google’is meie lugusid sagedamini.

See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!

Seotud lood

Uudised

06.10.26, 06:00

Riik läks Ukraina aitamiseks toetust saanud kaitsefirma vastu kohtusse, teise rikkumist veel uurib

Riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) jagas viimastel aastatel Ukraina toetamiseks kaitsetööstusele sadu miljoneid eurosid ja sõlmis 11 lepingut ‒ neist ühe ettevõtte vastu läks riik kohtusse ja teise võimalikku rikkumist veel uurib.

Uudised

06.10.26, 13:59

Pettuse küüsi langenud RKIK maksis võltsarve, raha kadus välismaale

Riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) tasus võltsarve eest üle 58 000 euro, kuid politsei poole pöördumisega viivitati arusaamatult kaua ning kriminaalasja uurimine lõpetati õige pea tulemuseta.

Suur lugu

19.10.26, 06:00

RKIKi asejuht üritas suunata Linnamäe osalusega firmale magusa raketihanke ja läks hiljem tema palgale

Loetud päevad enne ametist lahkumist üritas riigi kaitseinvesteeringute keskuse (RKIK) asejuht Katri Raudsepp suunata droonitõrje rakettide hanget Margus Linnamäe osalusega kaitsefirmale Frankenburg. Paar kuud hiljem, pärast RKIKist lahkumist, asus Raudsepp tööle teise Linnamäe osalusega ettevõttesse.

Arvamused

19.10.26, 13:18

Lavly Perling RKIKi skandaali valguses: telefoniõiguse mentaliteet kipub tagasi

Ma ei taha kuidagi kritiseerida endiseid riigiametnikke ja poliitikuid, kes on leidnud uued väljakutsed erasektoris. Küll tasub murelikult vaadata trendi, kus riigiametnike tee erasektorisse pole enam läbipaistev, kirjutab Parempoolsete esimees ja endine riigi peaprokurör Lavly Perling.

Sisuturundus

30.10.26, 13:29

Kas kallim rahastus võib olla ettevõttele kasulikum kui odav laen? Võib küll

Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.