Kaitsepolitsei versiooni kohaselt olid supersoodsad maadevahetused Kanguri isiklik salaäri. Kõrge riigiametnik kasutas omakasu huvides ära oma võimu ja teadmisi.

Tema näpunäidete kohaselt tegutsesid tankistidena mitte suvalised prügikollid või koolipoisid, vaid jõukad inimesed nagu Einar Vettus ja Tullio Liblik. Kuid ärimehed ei kasutanud seekord ametnikku ära, vaid vastupidi.Peamised Kanguri vastu esitatud punktid on, et just Kangur mõtles maadevahetuse skeemid välja ja juhtis tankistide abil maatükkide kokkuostmist üle kogu Eesti. Ta omas siseinfot, millised krundid võtab riik tulevikus looduskaitse alla. Kangur korraldas tankistide abiga riigilt saadud kinnistute edasimüüki või vahetamist enda väljavalitud huvilistele. Ülejäänud tahtjad marjamaale ei pääsenud.Kokkuvõttes olla Kangur tekitanud oma tegudega riigile suurt kahju.Teise olulise punktina peab kaitsepolitsei Kangurit Eesti kõigi aegade suurima pistisevõtjaks. Meelehea summa ulatus ligi 11 miljoni kroonini.