Infopuudus kuulutuses nurjab töökonkursi eos

Tööotsija jaoks saab töövaliku protsess alguse töökuulutuses esitatud informatsiooni hindamisest, mille põhjal ta otsustab, kas kandideerida või mitte.

CVO Sales and Marketing Recruitmenti uuringus* osalenutest 44,8% tunnistas, et nad on loobunud kandideerimast infonappuse tõttu. Seevastu kinnitas 15,3% osalenutest, et vähese teabe pärast ei jäta nemad veel kandideerimata. Ülejäänud ei olnud infopuudust veel nii teravalt kogenud või on otsustanud kõhklustele vaatamata konkursist osa võtta.

Töökuulutust lugedes pööravad tööotsijad kõige enam tähelepanu ametikohaga seotud teguritele - neist omakorda pööratakse suurimat tähelepanu tööülesannete kirjeldusele, kandidaadile esitatud nõudmistele ja ametinimetusele.

Ametikohaga seotud tegurite järel keskendutakse organisatsioonilistele teguritele nagu organisatsiooni nimi ja tutvustus, kõige vähem tähelepanu pälvivad aga kandideerimisprotsessi asjaolud, sealhulgas kandideerimistähtaeg ja kontaktisiku andmed.

Tööotsijad viitasid ka sellele, et nad sooviks pea igast töökuulutusest tavapärase informatsiooni kõrval veel üht-teist välja lugeda. Kõige enam tuntakse huvi töötasu ja kompensatsioonipaketi vastu: tööotsijad sooviksid saada täpsemat infot pakutava palga kohta ning võimalike lisahüvede kirjeldust.

Töötasu ja kompensatsioonipaketi kõrval on korduvalt mainitud ettevõtte struktuuri - tööotsijad sooviksid teada, kus antud ametikoht struktuuris paikneb, kellele allub ning kes temale alluvad.

Samuti ootavad tööotsijad infot põhjuste kohta, miks antud ametikoht vakantne on - kas tegemist on loodava ametikohaga või on keegi lahkunud. Huvi tuntakse koolitus- ja arenguvõimaluste vastu.

Puuduliku infoga töökuulutusi peavad inimesed ka kõige vähem atraktiivseteks. Tööotsijad ei arva, et puuduv informatsioon võiks olla negatiivne, pigem nähakse puuduliku info taga lohakalt planeeritud ja elluviidud värbamisprotsessi.

Sisulise poole pealt pööravad tööotsijad enam tähelepanu detailsele informatsioonile, mitte üldisele ja stampe (nt "konkurentsivõimeline töötasu", "kaasaegne töökeskkond") sisaldavale kirjeldusele.

Tähelepanu tasub juhtida ka tööotsijate teisele valupunktile - kuulutuses esitatud valeinformatsioonile. Lootuses saada võimalikult palju kandidaate, võivad tööandjad vahel moonutada ametikoha ning organisatsiooni kohta käivat infot. Uuringu järgi on 68,5% osalenutest vähemalt ühel korral kogenud, et kuulutuses kirjutatu ei vasta hiljem tegelikkusele.

Seega on põhjalik ja mitmekülgne informatsioon vakantse ametikoha ja organisatsiooni kohta seotud tööotsija valmisolekuga väljakuulutatud konkursil kandideerida - ühest küljest annab see kvalifitseeritud tööotsijaile kindlustunde nende sobivuses ning teiselt küljest tõrjub eemale vähem kvalifitseeritud tööotsijaid.

Töökuulutuse koostajad võiks nii pakutavat ametikohta kui ka organisatsiooni üksikasjalikumalt kirjeldada. Samas tuleb jääda adekvaatseks ja realistlikuks ning vältida vakantset ametikohta tööotsijale võimalikult atraktiivseks tehes tegeliku olukorra moonutamist.

* Uuringus osales 422 inimest üle Eesti, vanuses 15-58 aastat.

Autor: Triin Raamat