• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Infopuudus kuulutuses nurjab töökonkursi eos

    Tööotsija jaoks saab töövaliku protsess alguse töökuulutuses esitatud informatsiooni hindamisest, mille põhjal ta otsustab, kas kandideerida või mitte.
    CVO Sales and Marketing Recruitmenti uuringus* osalenutest 44,8% tunnistas, et nad on loobunud kandideerimast infonappuse tõttu. Seevastu kinnitas 15,3% osalenutest, et vähese teabe pärast ei jäta nemad veel kandideerimata. Ülejäänud ei olnud infopuudust veel nii teravalt kogenud või on otsustanud kõhklustele vaatamata konkursist osa võtta.
    Töökuulutust lugedes pööravad tööotsijad kõige enam tähelepanu ametikohaga seotud teguritele - neist omakorda pööratakse suurimat tähelepanu tööülesannete kirjeldusele, kandidaadile esitatud nõudmistele ja ametinimetusele.
    Ametikohaga seotud tegurite järel keskendutakse organisatsioonilistele teguritele nagu organisatsiooni nimi ja tutvustus, kõige vähem tähelepanu pälvivad aga kandideerimisprotsessi asjaolud, sealhulgas kandideerimistähtaeg ja kontaktisiku andmed.
    Tööotsijad viitasid ka sellele, et nad sooviks pea igast töökuulutusest tavapärase informatsiooni kõrval veel üht-teist välja lugeda. Kõige enam tuntakse huvi töötasu ja kompensatsioonipaketi vastu: tööotsijad sooviksid saada täpsemat infot pakutava palga kohta ning võimalike lisahüvede kirjeldust.
    Töötasu ja kompensatsioonipaketi kõrval on korduvalt mainitud ettevõtte struktuuri - tööotsijad sooviksid teada, kus antud ametikoht struktuuris paikneb, kellele allub ning kes temale alluvad.
    Samuti ootavad tööotsijad infot põhjuste kohta, miks antud ametikoht vakantne on - kas tegemist on loodava ametikohaga või on keegi lahkunud. Huvi tuntakse koolitus- ja arenguvõimaluste vastu.
    Puuduliku infoga töökuulutusi peavad inimesed ka kõige vähem atraktiivseteks. Tööotsijad ei arva, et puuduv informatsioon võiks olla negatiivne, pigem nähakse puuduliku info taga lohakalt planeeritud ja elluviidud värbamisprotsessi.
    Sisulise poole pealt pööravad tööotsijad enam tähelepanu detailsele informatsioonile, mitte üldisele ja stampe (nt "konkurentsivõimeline töötasu", "kaasaegne töökeskkond") sisaldavale kirjeldusele.
    Tähelepanu tasub juhtida ka tööotsijate teisele valupunktile - kuulutuses esitatud valeinformatsioonile. Lootuses saada võimalikult palju kandidaate, võivad tööandjad vahel moonutada ametikoha ning organisatsiooni kohta käivat infot. Uuringu järgi on 68,5% osalenutest vähemalt ühel korral kogenud, et kuulutuses kirjutatu ei vasta hiljem tegelikkusele.
    Seega on põhjalik ja mitmekülgne informatsioon vakantse ametikoha ja organisatsiooni kohta seotud tööotsija valmisolekuga väljakuulutatud konkursil kandideerida - ühest küljest annab see kvalifitseeritud tööotsijaile kindlustunde nende sobivuses ning teiselt küljest tõrjub eemale vähem kvalifitseeritud tööotsijaid.
    Töökuulutuse koostajad võiks nii pakutavat ametikohta kui ka organisatsiooni üksikasjalikumalt kirjeldada. Samas tuleb jääda adekvaatseks ja realistlikuks ning vältida vakantset ametikohta tööotsijale võimalikult atraktiivseks tehes tegeliku olukorra moonutamist.
    * Uuringus osales 422 inimest üle Eesti, vanuses 15-58 aastat.
    Autor: Triin Raamat
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Anu Ruul: kestliku innovatsiooni võimalikkusest Maal – kümme sammu maailmalõpust eemale
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Pangajuhid avaldasid kasvuplaani: rahvusvaheline turg, kaubandus ja krüpto
LHV Groupi juhi Madis Toomsalu meelest on panganduse suurim oht see, et keset mustade luikede ajastut unustatakse ära, kuidas teha äri ja edukalt kasvada. Kuigi inflatsioon ja intressitõusud võivad niisamagi pankade aktsiatele hoogu juurde anda, ei saa ilma heade kasvuplaanideta, tõdesid pangajuhid täna investor Toomase konverentsil.
LHV Groupi juhi Madis Toomsalu meelest on panganduse suurim oht see, et keset mustade luikede ajastut unustatakse ära, kuidas teha äri ja edukalt kasvada. Kuigi inflatsioon ja intressitõusud võivad niisamagi pankade aktsiatele hoogu juurde anda, ei saa ilma heade kasvuplaanideta, tõdesid pangajuhid täna investor Toomase konverentsil.
Raadiohitid: ühe Eesti panga juhtimisviga ja uus Tuul Tallinna börsil
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Endised töötajad tahavad firmamatja kätte liikunud vanalinna restoranipidaja pankrotti
Umbes 25 aastat tegutsenud Tallinna vanalinna restorani Kalle Kusta operaatorfirma müüdi veidi üle aasta tagasi firmamatja Raul Pindiga seotud ettevõttele. Endised töötajad nõuavad nüüd ettevõtte pankrotti.
Umbes 25 aastat tegutsenud Tallinna vanalinna restorani Kalle Kusta operaatorfirma müüdi veidi üle aasta tagasi firmamatja Raul Pindiga seotud ettevõttele. Endised töötajad nõuavad nüüd ettevõtte pankrotti.