Poolakad ostavad Balti ainsa kütusetootja
Pidulik tseremoonia ja lepingu allkirjastamine toimub 15. detsembril, teatasid esmaspäeval Vilniuses Leedu peaminister Gediminas Kirkilas ja PKN Orleni president Igor Chalupec.
Kogu aasta on Mažeikiu Naftat saatnud õnnetused ja kuulujutud. Nii katkesid juulis ootamatult naftatarned Venemaalt Družba torujuhtme kaudu, mis purunes. Toru haldav Transneft teatas, et taastamistööd kestavad märtsini 2007 või isegi kauem. Leedulased süüdistasid Venemaad tahtlikus venitamises.
Sellele järgnes 12. oktoobril toimunud põleng, mille põhjused olid Kirkilase sõnul tehnilised ja tekkinud kahju hinnanguliselt 593 miljonit krooni. Leedu valitsuse lõpphinnang kahjudele selgub tõenäoliselt täna, kuid Orlen seda ära ei oodanud, vaid toetus oma spetsialistide analüüsile. Põlengu tagajärgi oli näha ja tunda ka Eestis, kui novembri esimeses pooles seisis mitmes väiketanklates silt "bensiini pole".
Sündmuste ajel levisid kuuldused, et Orlen võib ostust loobuda, kuna sõltub ka ise suures osas Vene naftast. Seejärel oleks suurosalus mängitud kätte venelastele, kes on olnud algusest peale Mažeikiust huvitatud. Tõenäoliseks ostjaks peeti oma tootmist laiendada soovivat Vene suurkontserni Rosneft.
Lõplik ostu selginemine on viinud Mažeikiu Nafta aktsia hinna tagasi torujuhtme purunemise eelse tasemeni 43 krooni. Vahepeal maksis aktsia isegi 33 krooni. Samas aasta alguse 48 kroonini on veel pikk tee.
Kui jõuvõtetega sammhaaval likvideeritav Jukos pani talle kuuluvad Mažeikiu aktsiad müüki, tuli neli ostupakkumist: Poola PKN Orlen, Kasahhi KazMunaiGas ja kaks Vene firmat, Lukoil ja TNK-BP. Leedu valitsus valis strateegilistel kaalutlustel poolakad. Orlen tegutseb lisaks koduturule ka Saksamaal ja Tšehhis ning Mažeikiu ost lubab ettevõttel mitmekesistada eksporti ja saada tugev positsioon Balti turul.
Chalupeci teatel allkirjastas PKN Orlen novembri lõpus 1,6 miljardi eurose ehk 25 miljardi kroonise laenulepingu kaheksa Poola ja välispanga sündikaadiga. Ka Euroopa Komisjon on tehingu juba heaks kiitnud.