Euroopa Keskpank tõstab intressi

See tase on ikka veel madal ning analüütikud prognoosivad tõusutrendi jätkumist. Goldman Sachs ja Credit Suisse näevad tuleval aastal eurotsooni intresse 4% tasemel, Nordea ja Lehman Brothers veidi madalamal - 3,75% juures. Selle prognoosi aluseks on eeldus, et USA dollar enam oluliselt ei odavne ja kardetud krahhi ei tule.

Erineval seisukohal on dollari kursi osas aga näiteks investeerimispank Dresdner Kleinwort, mis ennustab aasta perspektiivis euro ja dollari kursiks praeguse 1,33 dollari asemel 1,46 dollarit eurost.

Praegu ei ole Euroopa Keskpank euro tugevnemise üle veel erilist muret ilmutanud, ehkki euro kurss dollari suhtes on kahe aasta taguse mõõnarekordi piirimail ja on viimase kahe nädalaga tugevnenud ligi 4%. Panga juht Jean-Claude Trichet kordab oma juba tuntud mantrat, et valuutakursside "järsud" kõikumised on "ebasoovitavad".

Euro tugevnemise pärast muretseva Prantsuse rahandusministri kriitilised avaldused keskpanga aadressil on kolleegid tõrjunud kui Pavlovi refleksi - prantslaste reageeringu kindlale ärritajale.

Laenuintresside tõstmise poolt räägib eurotsooni jätkuvalt kiire rahapakkumise kasv, mis koos nafta hinna võimaliku tõusuga hoiab üleval inflatsiooniohtu. Ajalehe FT Deutschland info põhjal ennustab EKP oma värskes prognoosis eurotsoonile tulevaks aastaks 2,2-2,3protsendilist inflatsiooni, mis on kõrgem kui panga soovitud 2%. Rahapakkumine (M3) kasvas eurotsoonis oktoobris 8,5%. Kui huvi eluasemelaenude vastu ongi veidi järele andnud, siis firmadele antud laenud kasvasid oktoobris mullusega võrreldes 12,9%. See on kiireim tempo euro käibeletulekust.

Ühtlasi panustab keskpank sellele, et Euroopa majandus kannatab kõrgemad intressid välja ja on tugev küll, et USA "kergest külmetusest" mitte surmatõppe jääda. Ehk teisisõnu, et USA majanduskasvu aeglustumine ei anna järsku tagasilööki pika kiratsemise järel toibuvas Euroopas. Eriti optimistlikud meeleolud on Saksamaal, mis on taas tõusnud eurotsooni majanduskasvu mootoriks. Tänavu ennustatakse eurotsoonis 2,7% kasvu, mis on tugev number võrreldes viimaste aasta keskmiselt 1,4%ga.

Seekord arvatakse, et eurotsooni majanduse heaolu ei sõltu niivõrd USA turust, kuivõrd sisenõudluse kasvust. Eelkõige Saksa firmad on pika stagnatsiooni ajal saanud läbi suruda rea endale soodsaid muutusi ja palgakokkuleppeid, mis on tõstnud tootlikkust ja majandusse dünaamika tagasi toonud. Firmad investeerivad jälle ja palkavad töötajaid, millest kõneleb ka Saksa töötuse langus alla sümboolse 4 miljoni piiri. Ka eurotsoonis on tööpuudus rekordmadal.

Saksamaa toibumine kergitab omakorda naaberriike, kuid kestva kasvu tagamiseks olulised majandusreformid on eurotsooni suuremates riikides, nagu Prantsusmaa ja Itaalia, alles tegemata. Riskitegurid on ka euro jätkuv tugevnemine ning tulevast aastast Saksamaal ja Itaalias jõustuvad maksutõusud.

Kasvab surve Euroopa Keskpangale (EKP) teha paus intressimäärade edasisel tõstmisel pärast uue aasta saabumist. EKP ei tohi alistuda. Siiani on keskpanga usaldusväärsus olnud piisav, et kindalt ankurdada inflatsioonilist survet, kuid kõhklemine nüüd, kus Euroopa majanduse tugevnemine jõuliselt jätkub, ohustab hindade stabiilsust.

Mõningane surve vahepidamiseks on seotud Prantsusmaa presidendivalimistega järgmisel kevadel. Intressimäära tõstmine valimisperioodil võib keskpanga tegevuse muuta valimiskampaania üheks osaks ja see ei ole hea.

Teine pausi kasuks käikulastud väide on käibemaksu 16-19protsendiline tõstmine Saksamaal järgmise aasta alguses. Pausi pooltargumendiks on see, et keskpank võib soovida oodata ja vaadata, kui suurt ja kas üldse mingit kahju käibemaksu tõstmine Saksamaa majandusele toob.

Inflatsiooniga võitlevale keskpangale on enneaegse pausi riskid suuremad kui liiga hiline paus. EKP rusikareegel selle praeguses piiravas vormis peab olema "parem liiga hilja kui liiga vara".

Lõpuks ja vahest ehk kõige olulisemana eksisteerib liiga suur eeskuju USA keskpanga näol. Kuna Fed on otsustanud vahet pidada, avaldatakse olulist survet nii EKP sees kui ka väljaspool seda, et Euroopa Keskpank teeks sama.

Euroopa ja USA on oma äri- ja intressimäärade tsükli erinevates etappides. Kui Fed tegi pausi, oli USA majandus majandustsükli küpsemas faasis, kui praegu on Euroopa majandus.

See muutis vahetpidamise USA jaoks heaks käiguks. See ei ole siiski hea käik Euroopale, kus majanduskasvu hoog jääb jõuliseks hoolimata mõningasest hiljutisest tagasiandmisest ja küllastumisest pärast teise kvartali kirglikku tempot, kus intressimäärad jäid liiga madalaks ja riigi rahamass kasvas liiga suureks.

"Palun pausideta, me oleme eurooplased!" on EKP õige vastus neile, kes kaitsevad pausi pidamist pärast uue aasta saabumist, isegi siis, kui euro kurss selle tulemusena pisut tõuseb.