Euroopa Keskpank tõstab intressi

Euro tugevnemise pärast muretseva Prantsuse rahandusministri kriitilised avaldused keskpanga aadressil on kolleegid tõrjunud kui Pavlovi refleksi - prantslaste reageeringu kindlale ärritajale.

Laenuintresside tõstmise poolt räägib eurotsooni jätkuvalt kiire rahapakkumise kasv, mis koos nafta hinna võimaliku tõusuga hoiab üleval inflatsiooniohtu. Ajalehe FT Deutschland info põhjal ennustab EKP oma värskes prognoosis eurotsoonile tulevaks aastaks 2,2-2,3protsendilist inflatsiooni, mis on kõrgem kui panga soovitud 2%. Rahapakkumine (M3) kasvas eurotsoonis oktoobris 8,5%. Kui huvi eluasemelaenude vastu ongi veidi järele andnud, siis firmadele antud laenud kasvasid oktoobris mullusega võrreldes 12,9%. See on kiireim tempo euro käibeletulekust.

Ühtlasi panustab keskpank sellele, et Euroopa majandus kannatab kõrgemad intressid välja ja on tugev küll, et USA "kergest külmetusest" mitte surmatõppe jääda. Ehk teisisõnu, et USA majanduskasvu aeglustumine ei anna järsku tagasilööki pika kiratsemise järel toibuvas Euroopas. Eriti optimistlikud meeleolud on Saksamaal, mis on taas tõusnud eurotsooni majanduskasvu mootoriks. Tänavu ennustatakse eurotsoonis 2,7% kasvu, mis on tugev number võrreldes viimaste aasta keskmiselt 1,4%ga.

Seekord arvatakse, et eurotsooni majanduse heaolu ei sõltu niivõrd USA turust, kuivõrd sisenõudluse kasvust. Eelkõige Saksa firmad on pika stagnatsiooni ajal saanud läbi suruda rea endale soodsaid muutusi ja palgakokkuleppeid, mis on tõstnud tootlikkust ja majandusse dünaamika tagasi toonud. Firmad investeerivad jälle ja palkavad töötajaid, millest kõneleb ka Saksa töötuse langus alla sümboolse 4 miljoni piiri. Ka eurotsoonis on tööpuudus rekordmadal.

Saksamaa toibumine kergitab omakorda naaberriike, kuid kestva kasvu tagamiseks olulised majandusreformid on eurotsooni suuremates riikides, nagu Prantsusmaa ja Itaalia, alles tegemata. Riskitegurid on ka euro jätkuv tugevnemine ning tulevast aastast Saksamaal ja Itaalias jõustuvad maksutõusud.

Kasvab surve Euroopa Keskpangale (EKP) teha paus intressimäärade edasisel tõstmisel pärast uue aasta saabumist. EKP ei tohi alistuda. Siiani on keskpanga usaldusväärsus olnud piisav, et kindalt ankurdada inflatsioonilist survet, kuid kõhklemine nüüd, kus Euroopa majanduse tugevnemine jõuliselt jätkub, ohustab hindade stabiilsust.

Mõningane surve vahepidamiseks on seotud Prantsusmaa presidendivalimistega järgmisel kevadel. Intressimäära tõstmine valimisperioodil võib keskpanga tegevuse muuta valimiskampaania üheks osaks ja see ei ole hea.

Teine pausi kasuks käikulastud väide on käibemaksu 16-19protsendiline tõstmine Saksamaal järgmise aasta alguses. Pausi pooltargumendiks on see, et keskpank võib soovida oodata ja vaadata, kui suurt ja kas üldse mingit kahju käibemaksu tõstmine Saksamaa majandusele toob.