Statistikaameti teatel kallinesid
tarbijahinnad 2006. aastal Eestis 4,4 protsenti. Aastaarvestuses kiirenes
inflatsioon novembri 4,6 protsendilt 5,1 protsendile detsembris.
"Inflatsiooni hoiavad kõrgel mitmed tegurid. Tarbijahindades mängib järjest olulisemat rolli kiire majanduskasv, mis koos tööjõunappusega on märgatavalt kiirendanud palgakasvu, teatas pank. Ühelt poolt on see suurendanud inimeste ostujõudu, kuid teisalt suurendanud ka paljude ettevõtete palgakulusid. Taoline keskkond motiveerib ettevõtteid hindasid üle vaatama," kommenteeris Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna majandusprognoosi allosakonna juhataja Martin Lindpere.
Tema sõnul on kiire majanduskasvu ilmingud avaldunud eelkõige siseturule suunatud teenuste hindades. "Kõrgem inflatsioon on osa majanduse kohandumisprotsessist, mis toimub kiire kasvu perioodil," märkis Lindpere.
"2006. aastal 10,4 protsenti kasvanud eluasemekulusid mõjutas lisaks üüri- ja remondihindade tõusule erinevate kommunaalteenuste kallinemine. Gaasist ja kütteõlist sõltuv toasooja hind tõusis sarnaselt eelnevate kuudega ka detsembris. Heaks uudiseks on siiski see, et nafta maailmaturuhinna kõikumine on aastatagusega võrreldes oluliselt vähenenud. Soojusenergia hinnatõusus on näha väliseid tegureid – gaas kallines 52 protsenti ning sellega seotud soojusenergia 16 protsenti. Täheldada on ka transporditeenuste kallinemist," lisas Lindpere.
Võrreldes 2006. aasta esimese poolega on tema sõnul inflatsiooni enam kergitanud toiduainete kallinemine, seda mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopas. Aasta lõikes mõjutasid toidukaupade hindu ebasoodsad ilmaolud.
Lindpere sõnul pole inflatsioonitempo alanemist lähiajal oodata. "Tähtis roll on edasisel palgatõusul ning sellel, kui paljud ettevõtted selle aasta alguses oma hindu korrigeerivad. Lisaks leiavad käesoleva aasta keskel ja teisel poolel aset mitmed administratiivsed hinnatõusud. 2007. aastaks prognoosib Eesti Pank 4,5-protsendilist inflatsiooni," märkis Lindpere.