EL andis rohelise tule tuumajaamadele

"Kasvava energianõudluse rahuldamiseks ning Euroopa sõltuvuse vähendamiseks impordist võivad kõne alla tulla uued investeeringud või olemasolevate tuumajaamade tegevusaja pikendamine," märkis Euroopa Komisjon. "Tuumaenergeetika laiem kasutus võiks olla ka üks võimalus CO2-heitmete vähendamiseks ning etendada olulist rolli globaalse kliimamuutuse tõkestamiseks."

Otsuse teeb iga liikmesriik ise, rõhutas komisjon.

Teema on vastuoluline, Euroopas toetab tuumaenergia kasutamist vaid 20% elanikest. Austrias on tuumaenergia kasutamine seadusega keelatud ning Saksamaa ja Rootsi on aastaid tagasi otsustanud tuumaenergeetikast järk-järgult loobuda. Teisipäeval kutsus Saksamaa kantsler Angela Merkel Gerhard Schröderi valitsemise ajal tehtud otsust uuesti kaaluma, sest Venemaa ja Valgevene tülist katkenud naftatarned tuletasid taas meelde, mis tähendab liigselt sõltuda ühest energiaallikast.

Tuumaenergia kasuks räägib toore stabiilsetest riikidest - Austraaliast, Kanadast. Takistuseks on aga suur alginvesteering (2-3 mld eurot) ning ohutuse- ja jäätmeprobleemid. ELis on tuumaenergia tootmist hiljuti lisada otsustanud Soome ja Prantsusmaa. Tosinkond liikmesriiki, sh Balti riigid, Poola, Suurbritannia ja Rootsi, on teema arutusele võtnud. Kokku moodustab tuumaenergia 30% ELi elektritoodangust.

Aastaks 2020 on EL seadnud ambitsioonika eesmärgi vähendada CO2-heitmeid 1990. aasta tasemest vähemalt 20%. Eesmärgid peaksid aga olema veelgi ambitsioonikamad ja kaasama kõiki maailma riike. Kliima soojenemise tagajärjed on veelgi kulukamad.

EL tahab üle vaadata ka toetussüsteemid, mis peaksid ergutama taastuvenergia kasutuselevõttu, ning suurendada rahaeraldisi heitmeid vähendavate tehnoloogiate väljatöötamiseks.