OMX Baltic−0,21%297,73
OMX Riga−0,17%862,35
OMX Tallinn0,1%1 955,68
OMX Vilnius−0,39%1 143,3
S&P 5000,13%5 282,7
DOW 30−1,33%39 142,23
Nasdaq −0,13%16 286,45
FTSE 1000,00%8 275,66
Nikkei 2251,03%34 730,28
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,88
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%93,45

OMX Baltic−0,21%297,73
OMX Riga−0,17%862,35
OMX Tallinn0,1%1 955,68
OMX Vilnius−0,39%1 143,3
S&P 5000,13%5 282,7
DOW 30−1,33%39 142,23
Nasdaq −0,13%16 286,45
FTSE 1000,00%8 275,66
Nikkei 2251,03%34 730,28
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,88
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%93,45

12.01.07, 00:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Inimeste pension kadus LHV riskimängudes

Peeter Raidla

N-ö kurja juur oli endise Forekspanga juhi Ivar Luki juhitav firma Versio Holding, millesse LHV pensionifondid eelmisel aastal pensionikogujate raha paigutasid. Seda hoolimata sellest, et tegu oli äärmiselt riskantse rahapaigutusega, firma omakapital polnud algusest peale, nüüd juba enam kui kolm aastat suutnud miinusest välja ronida. Kokku kaotasid LHV fondides Uued Turud ja Täiendav Pensionifond raha kogujad halvemal juhul 2-3% investeeringust.

Vürtsikaks teeb loo aga asjaolu, et LHV oli ettevõtte riskantsest ning kehvast seisust teadlik. Seda ka ajal, kui fondid ostsid Versio Holdingu võlakirju. Et samaaegselt olid firma aktsiad panditud LHV-le ning LHV oli ka ettevõtte võlakirjaemissiooni korraldaja ning see, kellele ettevõte aruandlust esitas, tekib mulje, et LHV proovis pensionifondide rahaga päästa kellegi hapult lõhnavat investeeringut.

"Tänaseks on see firma maha müüdud ja raha osaliselt, küll suhteliselt väikeses osas, ka tagasi saadud. Kui ma ei eksi, siis 10-15 protsendi ulatuses saadi tagasi. Mingi osa rahast on veel tulemas," tunnistab LHV üks omanikke Andres Viisemann altminekut.

"Loomulikult pidi Versio Holding võlakirjadele kehtivatele nõudmistele vastama," vaidleb Viisemann vastu ka tõsiasjale, et Versio Holding on mitu aastat majandusraskustega vaevelnud.

"Ehkki tegu on algusest peale olnud nn riskikapitali investeeringuga alustavasse firmasse. Kui investeering tehti, polnud tegu kaugeltki veel problemaatilise juhtumiga, vaid uue projekti finantseerimisega. LHV pani kokku investorite ringi, pensionifondid moodustasid sellest vaid suhteliselt väikese osa. Ja võttes arvesse Versio Holdingu loodetavat tootlust, see võlakiri fondidesse arvatigi. Nüüd tagantjärele võib öelda, et lootused ei täitunud."

Kõik algas aga mõned aastad tagasi vaat et roosiliselt. Omaaegse Forekspanga üks asutajaid Ivar Lukk ning pankrotihaldurina tuntud Villu Tragon võtsid 2003. aastal nõuks siseneda konteineriärisse.

Mõeldud-tehtud ning nii ostetigi endale osaühing Versio Holding, mis kohe seejärel omandas osaluse koos Norra ettevõtjatega loodud aktsiaseltsis Finsam Estonia. Too omakorda soetas osalused Norra firmades, mis ihaldatud konteinereid tootsid ja turustasid. Vaevu poole aasta möödudes pakuti tööd juba enam kui sajale inimesele. Et tootmist veelgi laiendada, oli vaja vaba raha. Nõnda sündis aasta pärast uus idee - Versio Holdingu võlakirjad. Ning siin tuli neile appi investeerimispank LHV (täpsemalt AS Lõhmus, Haavel & Viisemann koos oma ettevõtete grupiga).

Ligi 56 miljoni krooni eest emiteeritud võlakirjadel erilist menu polnud ning LHV oli sunnitud ka ise osa võlakirjadest omandama (Viisemann küll kinnitab, et LHV pole antud juhul investorina tegutsenud).

Versio Holdingu tütarettevõtete tootmismahud küll kasvasid, kuid kehvad majandustulemused ei suutnud kuidagi investorite huvi köita. Seda enam, et võlakirjade emiteerijat kummitas pidevalt negatiivne omakapital ning ettevõte ootas kas omanike uut rahasüsti või siis likvideerimist. Muid võimalusi äriseadustik ei paku.

Ehkki LHV peaideoloog Rain Lõhmus on investoritele kinnitanud, et Versio Holding esitas neile regulaarselt aruandeid, kannab nii Versio Holdingu kui ka Finsam Estonia (tänaste nimetustega 3S Holdingu ja 3S Estonia) viimane äriregistrisse jõudnud aruanne aastanumbrit 2004.

Vaid LHV jäi oma tegevuses kõigutamatuks ning tema pensionifondid otsustasid osta Versio Holdingu võlakirju. Kõnealused võlakirjad muutusid II samba fondis LHV Uued Turud ja III samba LHV Täiendavas Pensionifondis koguni tähtinvesteeringuks, kuuludes 2006. aastal pikka aega mõlema fondi kümne enameelistatud investeeringu hulka. Fondidest kadusid võlakirjad eelmise aasta juulis ja oktoobris.

Hetkel kuum

Tõsine peavalu. Õigel ajal tühistamata arstiaeg viis aastaid hiljem inkassosse

Leedo maatükid läksid pealinnas müüki, fondijuht napsas juba ühe endale

Linn tahaks ka, aga odavamalt

Finantsinspektsiooni murelaps paneb uksed kinni

Goldman Sachs: kulla hind jõuab järgmisel aastal 4000$ untsist

"3S Holdingul tekkisid probleemid Norras asuvate tütarettevõtetega 2006. aasta sügisel," väidab Ivar Lukk e-kirjas, eitades varasemaid probleeme. "Seetõttu ei suutnud 3S Holding täita 2004. aastal läbi viidud võlakirjaemissiooni tingimustega ette nähtud finantsmõõdikuid ning LHV pani müüki 3S Holdingu tütarettevõtete panditud aktsiad. Kõik tütarettevõtted on leidnud uue omaniku ning jätkavad tegevust."

Küsimusele, kas vastab tõele, et võlakirja omanikud saavad kätte kuni 10 protsenti oma rahast, vastab Lukk: "Võlakirjade lunastustähtaeg jõudis kätte enne tähtaega finantsmõõdikute mittetäitmise tõttu. Lunastamise ulatus selgub pärast tütarettevõtete müügilepingutest tulenevate summade lõplikku laekumist."

Seda, et LHV võib käituda 3S Estonia sisulise omanikuna, kinnitab ka Lukk: "3S Holdingu aktsiad on panditud LHV-le, kellel on õigus neid müüa."

Andres Viisemann aga taha kuuldagi LHV omanikuseisusest. Omanikuseisusega kaasneb ju ka vastutus firma käekäigu eest. Viisemann: "Me oleme investorit esindanud, LHV oli investorite raha vahendajaks, aga me ise pole omanikuseisuses olnud. Majandusliku sisu järgi ei ole LHV minu teadmise järgi omanik või niiditõmbaja olnud."

Seega, LHV ütleb, et kahjuks ei tulnud seekord välja. Finantsinspektsioon ütleb, et LHV pole seadust rikkunud, investeerimine ongi riskantne tegevus. (vt intervjuud pöördel). Kõik on justkui korras.

Ainult et fondidesse raha paigutajad on jäänud ilma tublist tükist oma investeeringust. Ja keegi, kellelt LHV pensionifondid võlakirjad ostsid, võib täna kergendatult ohata - tema sisetunne ja informatsioon osutus paremaks kui LHV ekspertide oma. Kui muidugi uskuda LHV versiooni juhtumist.

Kuni 2006. aasta sügiseni, mil LHV lõhenes, oli nii LHV Uute Turgude kui ka LHV Täiendava Pensionifondi juhiks Tõnno Vähk, kes nüüd Gildi ettevõtete grupis tegutseb.

Tõnno Vähk, mis puhul Versio Holdingu võlakirjad pensionifondide portfelli ikkagi võeti?

Eks ta oli tavaline investeering. Igas fondis peab olema erineva riskiastmega investeeringuid. Versio Holding oli kõrge tootluse ja kõrge riskiga, usun, et ta paiknes kogu skaala kõige riskantsemas otsas.

Versio võlakirja intress oli ju suhteliselt madal, vaid 5,69%?

Intress oli ikka 20 protsenti, aga välja maksti 5,69%. Ülejäänud akumuleerus. Investor arvestas ikkagi 20 protsendiga. Ja plussiks oli ka võimalik konverteeritavus - kui n-ö optsioon oleks teises suunas läinud, oleks tekkinud väga hea lisaväärtus aktsiate ostmise näol.

LHV-le olid panditud kõik Versio Holdingu osad ja hiljem ka aktsiad. Kas nende võlakirjade võtmisega fondidesse üritati ehk päästa seda, mida enam päästa ei andnud?

Omanikud olid ikka edasi Tragon ja Lukk. See, et nende osad või aktsiad olid LHV kliendikontol, ei tähendanud seda, et LHV ise oleks omanikuks hakanud. Lepingu alusel jäid Tragon ja Lukk ikka omanikuks edasi.

Kuidas LHV-l õnnestus võlakirju veel müüa, kui Versio Holding oli juba põhjas? Ja kellele?

Seda, kas ta oli põhjas või mitte, on mul väga raske öelda. Arengud toimusid ikka 2006 lõpus, kui selgus, et investoritelt ei ole võimalik uut raha leida. Vabalt oleks võinud ju juhtuda, et investoreid oleks siiski leidunud. Suvel ei olnud veel mingit selget märki. Mingi hinnaga nende võlakirjadega ikkagi kaubeldi, aga ma ei saa öelda, kellele neid müüdi.

Ehk olid Tragon ja Lukk Lõhmusega lähedastes suhetes?

Ei ole nad midagi lähedastes suhetes. Need suhted on kõik lepinguga reguleeritud. LHV oli lihtsalt võlakirjade emissiooni korraldaja ning sellega kaasnesid ka oma kohustused. Samas, omanikel olid ka oma kohustused ning nende aktsiad olid panditud LHV-le kui tagatisagendile. Meie pensionifondidena olime lihtsalt investorite poole peal. Paraku osutus see üheks investeeringuks, mis ei olnud edukas. Mis teha. Ega me seda kuidagi vältida ei saanud.

Nii et te ei pea Versio võlakirjade võtmist pensionifondidesse ebakorrektseks käitumiseks LHV poolt?

Loomulikult mitte. Ega sellise riski ja tootlusega võlakirju meie turul väga palju valida ei ole. LHV strateegia on alati olnud see, et portfelle hajutada üle erinevate riskitasemete.

Kui vaadata nende pensionifondide tootlusi, siis ei saa selles osas ju midagi ette heita. Fondid on korralikult toiminud.

Vastab finantsinspektsiooni järelevalve divisjoni juht Andre Nõmm

Millistesse võlakirjadesse võivad pensionifondid raha paigutada?

Investeerimine on oma olemuselt alati seotud riskiga. Seda, milliseid riske võetakse, on kokku lepitud fondi tingimustes. Fondil LHV Uued Turud ja LHV Täiendaval Pensionifondil on tingimuste kohaselt lubatud tavapärasest suuremate riskide võtmine.

Pensionifondi valitseja peab samas tegutsema mõistliku hoolsusega ja pidevalt hindama, mida tal on võimaliku kahju vältimiseks võimalik teha. Kui investeeringute hind muutub negatiivses suunas, on ilmselt mõistlik teatud hetkel investeeringust loobuda. Kui selgub, et on tehtud õigustamatu investeering, peab edaspidi selle investeeringuga seotud veelgi olulisemaid kahjusid vältima.

Pensionifondi vara võib investeerida nii börsil noteeritud kui ka teatud ulatuses noteerimata väärtpaberitesse. Riskantsematesse võlakirjadesse on investeerimine teatud piirides lubatud.

Täpsed piirangud on kirjas fondi tingimustes. Varade jaotuse otsustab fondivalitseja.

Versio Holdingu kõigi aktsiate valdaja on AS Lõhmus, Haavel & Viisemann. Kas siin võib täheldada mingit vastuolu kehtivate põhimõtetega, kui fondivalitseja paigutab avalikku pensionifondi iseendaga seotud võlakirju?

Fondivalitsejaga sama omanikeringiga äriühingud võivad pensionifondidesse paigutatud raha kasutada, kuid see on limiteeritud ja ei saa olla olulise kaaluga. Seatud piirangute tõttu ei saa selliste võlapaberite maht olla liiga suur.

Fondi arvel ei või omandada ega omada osalust seda fondi valitsevas fondivalitsejas või selle tütarettevõtjas, samuti omandada või omada nimetatud isikute poolt väljalastud väärtpabereid.

Fondi arvel ei või omandada osalust selle fondi fondivalitsejaga samasse kontserni kuuluvas äriühingus või omandada nimetatud isiku poolt väljalastud väärtpabereid teisiti kui reguleeritud turu vahendusel.

Fondivalitsejaga samasse kontserni kuuluva äriühingu poolt väljalastud väärtpaberite turuväärtus ei või moodustada kokku rohkem kui 5% selle fondivalitseja valitsetava pensionifondi aktivate turuväärtusest. Seega seaduse kohaselt ei tohiks fondivalitseja AS LHV Varahaldus investeerida tema poolt valitsetavate pensionifondide vara Versio Holdingu (AS 3S Holding) võlakirjadesse juhul, kui Versio Holding on samas kontsernis ASiga LHV Varahaldus.

LHV Varahaldus ei ole LHV Groupi tütarettevõte äriseadustiku mõistes.

AS Lõhmus Haavel & Viisemann on 2004. aasta augustis toimunud OÜ Versio Holding (täna 3S Holding) võlakirjaemissiooni tagatisagent kes hoiab investorite kasuks panditud aktsiaid. Tagatisagendile esitab emitent samuti oma majandusaruanded.

Käesoleval nädalal esitas 3S Holding ( Versio Holding) grupi korrigeeritud konsolideeritud bilansi ja kasumiaruande 2006. aasta II kvartali lõpu seisuga.

Ettevõtte majandusnäitajad on drastiliselt halvenenud: 6 kuu kahjum ületab 17 miljonit krooni ning ettevõtte omakapital on negatiivne enam kui 18 miljonit krooni. Ettevõtte laoseisud on kasvanud ning likviidsus kahanenud.

Kuigi emitent on siiani sooritanud võlakirjadest tulenevad maksed graafikukohaselt, viitavad järsult halvenenud maksevõime ning juhtkonnalt saadud lisainformatsioon võimalikule asjaolule, et ettevõte ei ole suuteline edaspidi oma finantskohustusi täitma."