- OMX Baltic0,24%296,57
- OMX Riga0,12%917,02
- OMX Tallinn−0,05%2 037,11
- OMX Vilnius0,04%1 205,32
- S&P 5000,78%6 389,45
- DOW 300,47%44 175,61
- Nasdaq 0,98%21 450,02
- FTSE 1000,23%9 116,77
- Nikkei 2251,85%41 820,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,9
- OMX Baltic0,24%296,57
- OMX Riga0,12%917,02
- OMX Tallinn−0,05%2 037,11
- OMX Vilnius0,04%1 205,32
- S&P 5000,78%6 389,45
- DOW 300,47%44 175,61
- Nasdaq 0,98%21 450,02
- FTSE 1000,23%9 116,77
- Nikkei 2251,85%41 820,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,9
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuusalu vallal jääb riigi pärast 1,5 miljonit krooni saamata
Rohkem kui 30 protsendil Kuusalu valla
territooriumist on looduskaitsealad, kus riik on kehtestanud majandustegevuse
kitsenduste kompenseerimiseks 50 protsenti maamaksusoodustust. Kuusalu vallal
jääb riigi maamaksusoodustuse tõttu ligi 1,5 miljonit krooni saamata
Kuusalu vallavanem Herko Sunts saatis aasta lõpus õiguskantsler Allar Jõksile kirja ning palus kontrollida vabariigi valitsuse tegevuse vastavust maamaksusoodustuste andmisel omavalitsuse tulude vähendamise arvelt – kas see vastab Euroopa kohaliku omavalitsuse hartale ja põhiseadusele, kirjutas Sõnumitooja.
Maamaks laekub täielikult omavalitsuse eelarvesse ning seadus on andnud kohalikule volikogule õiguse teha maamaksusoodustusi, mida riigieelarvest ei hüvitata.
Samas on vabariigi valitsusel erandolukorras õigus vähendada maamaksu looduskaitsealustel maadel, kus riik on majandustegevust kitsendanud. Rahandusministeeriumi ametnike selgitusel on sellise maamaksusoodustuse tõttu saamata jäänud tulu hüvitatud omavalitsustele riigilt eraldatava dotatsiooni ehk tasandusfondi kaudu.
Tasandusfondist sai toetusraha ka Loksa vald, kus Lahemaa rahvuspark asus valdaval osal valla territooriumist. Väidetavalt sisaldas dotatsioon ka kompensatsiooni saamata jäänud maamaksu eest. Seda, kui suure osa see tasandusfondist moodustas, eraldi välja ei toodud.
Kuusalu vald sai tasandusfondist toetust kuni 2003. aastani. Pärast seda on tõusnud valla sissetulekud ühe elaniku kohta nii suureks, et vald enam riigi tasandusfondist raha ei saa – ei vasta enam dotatsiooni jaotamiseks väljatöötatud kriteeriumidele.
Kuusalu ja Loksa vald liideti sügisel 2005. Kuusalu valla territooriumist on nüüd üle 30 protsendi looduskaitsealune maa, kus vabariigi valitsus on vähendanud maamaksu 50 protsendi võrra. Lahemaa rahvuspargis on Kuusalu vallas 50%-line maamaksusoodustus 19 866 hektaril, Põhja-Kõrvemaa maastikukaitsealal 2846,6 hektaril, Ohepalu looduskaitsealal ning Kolga lahe maastikukaitsealal 352,9 hektaril – kokku 23 065,5 hektaril.
Kuna puudub muu kompenseerimissüsteem, jääb Kuusalu vallal ametnike arvutuste järgi aastas saamata umbes 1,5 miljonit krooni. „See ei ole Kuusalu valla jaoks sugugi peenraha,” kommenteeris vallavanem Sõnumitoojale.
Kui ta võttis maamaksusoodustuse küsimuses ühendust rahandusministeeriumiga, soovitati tõsta maamaksumäära, et kompenseerida saamata jäänud maamaksu osa.
„See tähendab, et need maaomanikud, kel maamaksusoodustust pole, peaksid kinni maksma teiste maaomanike soodustuse. Ma ei pea seda õigeks. Küsimus on ikkagi omavalitsuste õiglases kohtlemises. Argument, et Kuusalu vallas on jõukam rahvas ja riik võib seetõttu teha valla kulul soodustusi, ei vasta Euroopa Nõukogu omavalitsuse hartale ega põhiseadusele,” ütles Herko Sunts.
Õiguskantsler vaatab kirja läbi, otsustab, kas võtab menetlusse ning teatab sellest vallavalitsusele.
Enimloetud
3
Linnaarhitekt: leidsime Atlantise omanikega kompromissi
5
Tänavu on langenud filminduses kokku mitu halba asja
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Linnaarhitekt: leidsime Atlantise omanikega kompromissi
Podcastid
Vald tegi registrisse põhjendamatuid päringuid
Äripäeva küsimused panid Telia meelt muutma
“Meil ei ole huvi minna vaidlusesse.“
Enne börsile minekut vaja selgust
Tagasi Äripäeva esilehele