Kuusalu vallal jääb riigi pärast 1,5 miljonit krooni saamata

Kuusalu vallavanem Herko Sunts saatis aasta lõpus õiguskantsler Allar Jõksile kirja ning palus kontrollida vabariigi valitsuse tegevuse vastavust maamaksusoodustuste andmisel omavalitsuse tulude vähendamise arvelt – kas see vastab Euroopa kohaliku omavalitsuse hartale ja põhiseadusele, kirjutas Sõnumitooja.

Maamaks laekub täielikult omavalitsuse eelarvesse ning seadus on andnud kohalikule volikogule õiguse teha maamaksusoodustusi, mida riigieelarvest ei hüvitata.

Samas on vabariigi valitsusel erandolukorras õigus vähendada maamaksu looduskaitsealustel maadel, kus riik on majandustegevust kitsendanud. Rahandusministeeriumi ametnike selgitusel on sellise maamaksusoodustuse tõttu saamata jäänud tulu hüvitatud omavalitsustele riigilt eraldatava dotatsiooni ehk tasandusfondi kaudu.

Tasandusfondist sai toetusraha ka Loksa vald, kus Lahemaa rahvuspark asus valdaval osal valla territooriumist. Väidetavalt sisaldas dotatsioon ka kompensatsiooni saamata jäänud maamaksu eest. Seda, kui suure osa see tasandusfondist moodustas, eraldi välja ei toodud.

Kuusalu vald sai tasandusfondist toetust kuni 2003. aastani. Pärast seda on tõusnud valla sissetulekud ühe elaniku kohta nii suureks, et vald enam riigi tasandusfondist raha ei saa – ei vasta enam dotatsiooni jaotamiseks väljatöötatud kriteeriumidele.

Kuusalu ja Loksa vald liideti sügisel 2005. Kuusalu valla territooriumist on nüüd üle 30 protsendi looduskaitsealune maa, kus vabariigi valitsus on vähendanud maamaksu 50 protsendi võrra. Lahemaa rahvuspargis on Kuusalu vallas 50%-line maamaksusoodustus 19 866 hektaril, Põhja-Kõrvemaa maastikukaitsealal 2846,6 hektaril, Ohepalu looduskaitsealal ning Kolga lahe maastikukaitsealal 352,9 hektaril – kokku 23 065,5 hektaril.

Kuna puudub muu kompenseerimissüsteem, jääb Kuusalu vallal ametnike arvutuste järgi aastas saamata umbes 1,5 miljonit krooni. „See ei ole Kuusalu valla jaoks sugugi peenraha,” kommenteeris vallavanem Sõnumitoojale.

Kui ta võttis maamaksusoodustuse küsimuses ühendust rahandusministeeriumiga, soovitati tõsta maamaksumäära, et kompenseerida saamata jäänud maamaksu osa.

„See tähendab, et need maaomanikud, kel maamaksusoodustust pole, peaksid kinni maksma teiste maaomanike soodustuse. Ma ei pea seda õigeks. Küsimus on ikkagi omavalitsuste õiglases kohtlemises. Argument, et Kuusalu vallas on jõukam rahvas ja riik võib seetõttu teha valla kulul soodustusi, ei vasta Euroopa Nõukogu omavalitsuse hartale ega põhiseadusele,” ütles Herko Sunts.

Õiguskantsler vaatab kirja läbi, otsustab, kas võtab menetlusse ning teatab sellest vallavalitsusele.