Kumu kutsub oma esimesele sünnipäevale

Kumu hariduskeskus koos giidiosakonnaga on koostanud mitmekülgse sünnipäevaprogrammi. Kõik on tasuta, kuid majja siseneja peab ostma odavaima, 25kroonise Kumu pileti. Samas on müügil Kumu tuliuus ristsõna, mille lahendajaid ootavad preemiad ja üllatused.

17. veebruaril toimuvad terve päeva jooksul eri teemalised ekskursioonid, millest saavad osa võtta kõik soovijad. Graafikastuudiosse või keraamika töökotta tuleb ennast siiski muuseumi tulles registreerida.

"Sünnipäeva tähistamisega alustatakse 16. veebruaril, kui avatakse Eesti Kunstimuuseumi tänugalerii nendele eraisikutele, institutsioonidele ja ettevõtetele, kes on EKMi tema ettevõtmistes toetanud. Kumu õues saab valmis Jaak Soansi ja Lembit Palmi jääskulptuur "Kumu pliiatsid"," tutvustab Kumu kunstimuuseumi direktor Sirje Helme. "Tegelikult oleks see skulptuur pidanud seal seisma juba eelmisel aastal avamise ajal," tunnistab ta.

"Kumu esimene aasta läks hästi. Planeerisime 200 000 külastust, saime rohkem. Lisanduvad veel need tuhanded inimesed, kes on külastanud auditooriumi kultuuridokumentalistika programmi. Kuna see on tasuta, siis ametlik statistika, mis tuleb kassaparaadist, neid külastusi ei arvesta," avab Helme.

Raha tuleb palju teenida. 2007. aastal juba üle 50% kogu eelarvest.

"Sellise määratlusega oleme vähemalt Euroopas täiesti unikaalsed. Kolleegid välismaalt ei usu mind, sest mujal on see 10-15% eelarvest, ja ka siis ollakse murelikud, kuidas seda raha teenida," tõdeb Kumu kunstimuuseumi direktor.

2006. aastal oli Kumu omatulu 11,3 miljonit krooni. "Sel aastal peab see veelgi suurenema, kui tahame kõike realiseerida, mis planeeritud on."

Kolm peaprogrammi - püsiekspositsioon, nüüdisaegse kunsti galerii ja suur saal - tegutsevad oma plaanide järgi ja aastas avatakse 15 näitust, lisaks EKA magistrantide näitus.

Näitustega kaasnevad tavaliselt kas Kumu pärastlõunad või mõni teine loenguformaat.

Suur rõhk on pandud teaduslikule analüüsile, sügisel toimub kaks olulist rahvusvahelist teaduskonverentsi, üks neist tegeleb eri modernismide teemaga, teine nõukogudeaegse filmikogemuse ja interpretatsiooniga.

Samuti on planeeritud animafilmi seminarid (Priit Pärna näitusega seoses) ja ühest 1980. aastate lõpu fenomenist, nn Tallinnfilmi sürrealismist (seoses näitusega "Kaheksakümnendad sulgudes").

Lastele on Kumu hariduskeskuses palju programme ja sügisest tegutseb ka Kumu kunstikool, kus käivad nii mudilased kui ka täiskasvanud. Helme sõnul on muuseumil kavas alustada kunstiõpetajate täienduskoolitusega.

"See on väga vajalik, kui ootame muuseumisse koolilapsi. Aga eeskätt juhendavad ekskursioone muidugi meie giidid."

"Mis puutub populaarsetesse näitustesse, siis erineb see vaatajaskonniti ja rahvuseti. Lääne inimestele meeldib see, mida neil endil pole - meie sõjajärgne kunst. Noored käivad rohkem 5. korrusel nüüdisaegset kunsti vaatamas, aga üldiselt on eestlaste hulgas populaarne sõjaeelne kunst," kõneleb Helme.

Järgmisi aastaid planeerides peab Kumu silmas pidama mitut asja: et kogu maja programm oleks terviklik ja tasakaalustatud, et näitused lisaksid midagi teadaolevale materjalile, töötaksid koos kunstiajaloo uurimise ja interpretatsiooniga, et välisnäitused tooksid kohalikule publikule lähemale ilminguid viimase paarisaja aasta Euroopa kunstist ja et nüüdisaegse kunsti galerii töötaks kui eksperimenteeriv labor, korraldades ise või tuues sisse kunsti, mis räägib tänapäevases keeles ja tegeleb praeguste probleemidega.

"Muuseum ei ela, kui lõikame sealt ära tuleviku ja vaatame ainult minevikku," nendib Kumu direktor Sirje Helme.

Autor: Tiina Kolk