Tõsised turvaaugud Rootsi tuumajaamas

Kolmapäeval keelas Rootsi tuumaenergeetika järelevalve SKI reaktorite käivitamise enne ohutusmeetmete põhjalikku kontrolli. Täna arutatakse ametliku kutse esitamist ÜRO Rahvusvahelisele Tuumaenergia Agentuurile (IAEA), et see probleemse jaama ja võib-olla ka ülejäänud Rootsi reaktorite turvameetmed üle vaataks.

"Tahame kindlad olla, et teiste reaktorite ohutusrutiinides ei ole puudusi. Tegemist võis olla üksikjuhtumiga, kuid see võib olla ka laiem probleem," teatas SKI.

Forsmarkile tähendab iga seisatud reaktor ööpäevas 8-12 miljonit krooni saamata tulu, ütles tuumajaama uus juht Jan Edberg Rootsi raadiole, avaldades lootust, et ehk kahe kuu pärast töötab jaam jälle täisvõimsusel.

Eelmine juht lahkus läinud nädalal päevapealt, kui kolmest reaktorist kaks jälle seisati ja ilmnesid uued ohutusnõuete eiramise faktid. Ühe reaktori tihendis leiti defekt, mis võinuks avarii korral raskendada selle likvideerimist. Kontrollimiseks seisati ka teine sama konstruktsiooniga reaktor.

Lisaks ilmnes, et defektsest tihendist neli aastat tagasi võetud proovid ei jõudnudki laboratooriumisse ning et ka suvel võetud proovide analüüsimisega venitati mitu kuud. Kogu selle aja töötas reaktor kindluseta, et kõik turvasüsteemid toimivad.

Tähelepanu tõmbas Forsmark läinud suvel intsidendiga, kus elektrikatkestus lõi rivist välja kaks neljast varugeneraatorist, mis pidid kontrollima reaktori seiskamist. Mõnede arvates hoidis suurõnnetuse ära suur vedamine. "See on veidi nagu loterii," ütles jaama projekteerimisel osalenud insener. Elektrikatkestus oleks võinud rivist välja viia kogu süsteemi.

Forsmarki sisejuurdluse järgi oli suvine intsident juba pikemat aega firmas kestnud turvameetmete allakäigu kulminatsioon. Läinud suvel jaamas toimunud renoveerimistööde ajal registreeriti 22 õnnetusjuhtumit, 25 töötaja kontrollimisel tuvastati kolmel alkoholijoove.

Veel selgus, et jaamast oli kolme aasta vältel keskkonda pääsenud rohkem radioaktiivset kiirgust, kui personal teadis. Kogused ei olnud ohtlikud, kuid Rootsi kiirguskaitse instituudi teaduri Leif Mobergi sõnul on väga halb, et nii tõsist asja nii kaua ei märgatud.

Rootsi avalik arvamus pole lasknud end Forsmarki hädadest eriti kõigutada, sest palju on räägitud ka kliima soojenemise ohtudest ja vajadusest kasvuhoonegaase vähendada.

Päevalehes Svenska Dagbladet avaldatud 1000 elaniku küsitlus näitas, et veerand vastanuist oli tuumaenergeetika suhtes küll skeptilisemaks muutunud, kuid 58 protsenti leidis, et ilma tuumaenergiata siiski ei saa.

Rootsi esimesed reaktorid ehitati seitsmekümnendate aastate alguses, viimane 1985. aastal. Töös on 10 reaktorit, mis annavad 50 protsenti riigi elektritarbest.

Oktoobris ametisse asunud valitsus pole plaaninud tuumaenergia kasutamist suurendada ega ole muutnud ka otsust tuumaenergiast loobuda.

Eelmine valitsus jõudis sulgeda kaks reaktorit.