Varesele valu…

Varesele valu, harakale haigus, nii peletas vanarahvas tõbesid eemale. Tänapäeval turgutatakse organismi lisaks tavameditsiinile ka loodusravi ja massaažiga.

Kiropraktik muidugi ei tegele sõnumisega, vaid ta vajutab või väänab patsiendi selgroost pinge välja, aitab üle saada sellest pingest põhjustatud põletavast valust.

"Vaatan iga kord abivajaja selgroo lüli lüli haaval üle, ka tema vaagna, ning püüan siis vastavalt vajutades või väänates sealt pingeid väljutada ja selgroo võimalikult sirgeks saada. Üldjuhul kaovad need lihaspinged ja valud ka kohe ära," kommenteerib kiropraktik Jaak Lill. Statistika näitab, et 80-90% patsientidest saavad kiropraktikult abi, ülejäänud peavad siiski (selja)operatsioonile minema.

Inimese selgroog koosneb 24 üksteise peal asetsevast lülist, ristluust ja sabaluust. Iga selgroo lüli vahel olevast väikesest avast väljuvad närvikiud mingisse elundisse või lihasesse ning kui lülid on nihkes või pinges, on ka närvisüsteemi töö häiritud. Vanasti kurtsid seljahäda üldiselt vanemad inimesed, tänapäeval on need muutunud istuva töö ja vähese liikumise, aga ka valede koormuste tõttu palju nooremate probleemiks.

Pikaajalise pideva sundasendi tõttu vajuvad selgroolülide vahelised kettad kokku ja hakkavad närve pigistama, tulemuseks võib olla väljakannatamatu valu erinevates kehapiirkondades. Samasuguseid valuaistinguid võivad põhjustada ka mitmesugused traumad nii olmes (liiklusõnnetused, kukkumised, nikastused) kui ka sportimisel.

"Hiina meditsiini järgi on inimese peaenergiakanal selgroos ja mina mõjutan selgroolülide asendi korrigeerimisel ka organismi üldist energia liikumist. Vahel ilmneb, et lisaks valudele on patsientidel ka muid vaevusi. Näiteks kurtis üks mees, et põiehädad ajavad teda öösiti iga kolme-nelja tunni tagant üles. Pärast selja "paika panekut" sai ta ka põievaevustest lahti," jutustab kiropraktik.

Üldjuhul hakkab pärast selgroolülide õigesse asendisse jõudmist energia paremini liikuma, "närviaugud" saavad natuke ruumi juurde ja loomulik kontroll ajus hakkab tööle, sest miski ei takista enam infovahetust, elundid funktsioneerivad normaalselt.

Inglismaal Oxfordi MC Timoney kiropraktika kolledži lõpetanud Jaak Lille soovitusel võiksid kuni 40 aasta vanused inimesed, kelle igapäevatöö möödub kontoris laua taga või mujal sundasendeis, kord aastas kiropraktiku vastuvõtul käia, üle 40sed aga peaksid selle tee iga poole aasta tagant ette võtma.

Tõsisemate näidustuste kõrvaldamiseks kutsub Lill patsiendid 3-4 korda nädalaste vahedega vastuvõtule.

Istuva tööga inimestel soovitab ta tegelda spordiga, liikuda rohkem, harrastada joogat ja käia ujumas. Nad peaksid suurt rõhku panema ka töökeskkonnale, eriti lauale ja toolile. Kontoritool peab olema ergonoomiline, istumisasendis peab selg olema sirge, kael ei tohi kangeks jääda, sest sellest võivad tuleneda peavalud.

Meie ameti sundasendid mõjuvad koormavalt kukla- ja nimmepiirkonnale.

Käin iga 3-4 kuu järel, vastavalt enesetundele, kiropraktiku juures ja lasen oma selgroo paika "väänata".

Kiropraktika aitab seljahädade käes vaevlejaid.

Võrreldes läänemaailmaga, ei väärtusta meie inimesed veel tervist sel määral, et käiksid ka siis, kui liigesed ei valuta ja hambas auke pole, regulaarselt iga poole aasta tagant arsti vastuvõtul.

Sageli jõutakse kiropraktiku juurde viimases hädas, sest teadmine, et "kondiväänamine" on valus, püsib visalt rahvasuus, aga siis võibki juba hilja olla ning abivajajat aitab ainult operatsioon.

Jaak Lill ja nõelraviarst doktor Toomas Tiik teevad koostööd.

Kui kiropraktik näeb, et patsient vajab hoopis nõelravi, suunab ta doktor Tiigi juurde ja vastupidi.

Oma tervisega tuleb hästi ringi käia ja seda hoida. Vanasõnagi ütleb, et tervis on kõige kallim vara.

Autor: Tiina Kolk