Läti kõigutas Balti turu usaldatavust

"Ei tahaks hästi uskuda, et Lätist saaks doominoefekt alguse. Arvan, et siin leitakse lahendus. On need siis Rootsi pangad või tuleb raha Euroopast. Puudub põhjus Läti majandust põhja lasta," ütles valuutavahetusega tegeleva ASi Tavid omanik Alar Tamming, kelle sõnul on suuremas perspektiivis asjad paigast ära.

"Probleemid ei ole ainult Lätis, vaid terves maailmas, seda eelkõige seetõttu, et raha pakkumine on pidevalt suurem kui majanduskasv. Pigem järgmisel aastal hakkab midagi juhtuma, aga see ei hakka Lätist pihta," rääkis ta.

"Mingit tõsisemat "nakkust" või kogunisti "Balti majanduskriisi" ma praegu küll ei ootaks," ütles ka Eesti peaministri majandusnõunik Aare Järvan. "Sarnaselt Eestiga võib arvata, et Lätis tegutsevad pangad püüavad ka ise edasist laenukasvu ohjeldada, kuid mingisugust äkilisemat pankade reaktsiooni ei tohiks karta," lisas ta. "Sündmused Lätis võivad vähesel määral kaasa aidata Eesti majandusarengu kiiremale tasakaalustumisele."

Swedbanki ja SEB aktsiad tegid läinud nädalal Stockholmi börsil järsu jõnksu, kui investorid lasid end Läti lati devalveerimisjuttudest ära hirmutada.

Kardeti, et ebastabiilsus võib levida kõigisse Balti riikidesse, kus ohutegurid on sarnased ja Rootsi pankadel suured laenuportfellid. Läinud aastal oli laenukasv taas üle 50%, Lätis isegi kogu Ida-Euroopa kiireim.

S&P Stockholmi kontori pangandusanalüütiku Martin Noreusi sõnul on devalveerimise risk väike, kuid Rootsi pankade laenupoliitika muutus on üks tegureid, mis selle võiks vallandada. "Kui liiga järsult pidurit panna, võib see ettevõtlussektorile tugevat negatiivset mõju avaldada," ütles Noreus. See ei oleks aga pankade endi huvides. Swedbanki kasumist tuli läinud aastal 22% Balti riikidest. Pigem püütakse laenude kasvutempot pidurdada, karmistades näiteks laenu saamise tingimusi. SEB on seda juba tegema hakanud ja Läti turul osast projektidest loobunud. See seletab ka nende turuosa vähenemist, ütles Noreus.

16. veebruaril ütles Swedbanki juht Jan Lidén, et pank on Balti turu riskid põhjalikult läbi kaalunud. "Suurte laenukahjumite risk on piiratud, sest kõik pangad, valitsused ja ametivõimud hoiavad olukorda suure tähelepanu all," vahendas agentuur Bloomberg.

Rootsi panku on Balti riikide ülekuumenemisohu eest hoiatanud ka Rootsi keskpank.

Kiire kasvuga Balti riigid vajavad konservatiivset eelarvepoliitikat, manitseb reitinguagentuur S&P.

"Prantsusmaaga võrreldes paistab Läti 1-1,5%ne eelarvedefitsiit küll väike, kuid on 10-12% suuruse majanduskasvu kontekstis tegelikult väga suur," ütles S&P analüütik Remy Salters, kelle sõnul peaksid Balti riigid oma eelarved praegu ülejäägis hoidma. Eesti eelarvepoliitika on selles osas tasakaalukam, ütles Salters.

Läti valitsus on aga probleemidel paisuda lasknud ja ekspansiivse eelarvepoliitikaga õli tulle valanud. Ülelaekunud maksutulu jagati mullu lisaeelarvega laiali. Peale selle plaanib valitsus mitmeid suurprojekte, nagu Riia lennujaama laiendus. Need tuleks S&P hinnangul edasi lükata, ehkki seda raskendavad poliitiliste parteide taga olevad ärihuvid ja poliitikute erahuvid. Ka kinnisvaratehingutelt saadud kapitalitulu tuleks maksustada, et kuumavat turgu jahutada, ütles Salters.

Et suurim ülekuumenemise risk Balti riikidest just Lätis tekkis, tuli sellest, et suur investeeringute ja laenude kasv langes kokku kinnisvarahindade kiire tõusuga, mis Eestis ja Leedus toimus mõnevõrra varem. Et hinnatõus tuli hiljem, oli see ka järsem. "Probleem pole niivõrd selles, mis toimub, vaid kui kiiresti see toimub," ütles Salters.

Majandus vajab kohanemisaega. Lätis raskendab seda aga veel ka suur väljaränne, mis ei lase tööjõuturul toimida tõhusa puhvrina - palgakasvu on raskem aeglustada.