Lühike tähtaeg - ühele lisab energiat, teist halvab

Teatud määral on võimalik kõigil õppida aega paremini planeerima. Osaliselt on ajas orienteerumine aga seotud inimese kaasasündinud loomusega.

Näiteks rahulik boheemlane võib tegeleda aja planeerimisega põhjalikult, kuid temast ei saa kunagi ülikiiret aktiivset tegutsejat.

Ajakasutus on seotud mõtlemisega ning sellest tulenevalt võimega tegutseda.

Aega kui ressurssi kasutavad inimesed erinevalt ning oskuslik ajakasutaja on see, kellel on kõik tegevused õigeaegselt tehtud ning sellega kaasneb mõnus sisetunne, et elatakse endale sobiva elurütmi järgi.

Kui jõutakse oma tööd valmis, kuid seejuures pingutatakse meeletult, et ajaga kaasas käia, on midagi tasakaalust väljas.

Tasakaalu oma ajakasutuses aitab saavutada prioriteetide paikapanek. Ööpäevas on ainult kakskümmend neli tundi ning kõike niikuinii ei jõua ära teha.

Tuleb teha valikuid lähtuvalt oma prioriteetidest ning loomusest. Ei ole võimalik teise inimese elustiili endale täielikult eeskujuks võtta, see ei pruugi sobida. Tuleb leida lähtuvalt oma iseloomust endale sobiv elustiil ning sellega haakuv elutempo.

Oma elustiili kujundamisel ja prioriteetide paikapanekul on kasulik arvestada kahe kuulsa seadusega.

Parkinsoni seadus väidab, et töö kipub venima kuni ettenähtud tähtajani. Samuti peab see tähtsaks kahekordset paikapanemist: tähtajad ja prioriteedid.

Kui ei teata, millised on prioriteedid, siis tehakse oma ülesandeid lisaajaga ja teiste tööde arvelt. See võtab lõppkokkuvõttes rohkem aega.

Pareto printsiip ütleb, et 20% tegevusest toob kasu 80% ja vastupidi. Sellega tasub ajaplaneerimisel arvestada, et töödega tühja ei jookseks.

Oskus oma aega planeerida ja juhtida annab aastate lõikes suurepäraseid töötulemusi ning säilitab hea töövõime pikkadeks aastateks.

Jõuab palju ära teha, kuid tegevuse tulemus ei pruugi alati parim olla. Aja planeerimisel tuleb tal pidevalt midagi vahele, mis lööb algse ajagraafiku segi. Tihti otsustab hetke impulsi ajel, tugeva emotsiooni mõjul. Pikalt ei mõtle ning argumente ei kaalu, uue tegevuse alustamiseks ei vaja pikalt hoovõttu. Mõtlemine ja sellest tulenevalt tegutsemine on kiire. Sobib ametipostidele, kus tuleb kiirelt tegutseda ning tegevusplaan on paindlik. Vastutusrikastel ametikohtadel tähtsate otsuste tegemisel on võimalus liigselt eksida, nii et tippjuhiks ei sobi. Küll aga sobib keskastmejuhiks. Kohtumistele tulles hilineb pidevalt viis-kümme minutit, kuna midagi olulist oli vaja vahepeal korda ajada.

Oskab aega hästi planeerida ning oma tegevusplaanis püsida, seetõttu on tegevus tulemuslik. Oma tegevustes oskab arvesse võtta mõistuse, intuitsiooni ja emotsioonide abil saadavat informatsiooni. Otsuste langetamisel kaalub poolt- ja vastuargumente, seetõttu on eksimise võimalus suhteliselt väike. Ajakasutuse seisukohalt loob selline mõtlemine olukordi, kus ei pea töid ümber tegema ning sellega kasutatakse aega optimaalselt. Suurepäraselt sobib tippjuhiks ning vastutusrikaste tööde teostajaks. Kohtumistele tuleb täpselt ning hilinemisi ei esine.

Kogeb aega kui avarat olevikku. Aja planeerimises esineb segadusi, kuna ei suuda tihti otsustada, mida, millal ja kuidas teha. See on tingitud mõistuse ja tunnete vahelisest konfliktist - tahaks teha ühte, aga pidevalt tuleb teha teist. Ratsionaalne mõtlemine pole kuigi tugev.

Sobivad töövaldkonnad, kus ei pea pidevalt kella vaatama ning tähtaegadest kinni pidama. Loominguline potentsiaal on kõrge, kui seda sobivas töövaldkonnas rakendada, siis võivad töötulemused väga head olla. Juhina tekitab probleeme nii endale kui ka teistele. See tüüp võib kokkulepitud kohtumisi edasi lükata või loobuda tulemast, kuna ajaliselt ei jõua. Kui juba kohtumisele on tulnud, siis ei kiirusta sealt lahkuma - oskab olla siin ja praegu.

Planeerib oma aega väga põhjalikult, pisisündmusteni välja. Kui ajagraafikus tulevad temast mitteolenevatel põhjustel muudatused, siis on häiritud. Mõtlemisel ja sellest lähtuvalt otsustamisel toetub liigselt mõistusele ja faktidele, emotsioonid lükkab tagaplaanile. Hea töötaja valdkonnas, kus on vähem tegemist inimeste ja nende tunnetega ning rohkem on kokkupuutumist reeglite, täpsuse ja faktidega. Kohtumisele tuleb igaks juhuks natuke varem, et igal juhul õigeks ajaks kohale jõuda.

Ainuõiget soovitust ajaplaneerimiseks anda ei saa. On inimesi, kes peavad ajaplaani oma loovust pärssivaks.

Samas on inimesi, kes tänu ajaplaanile suudavad edukalt toime tulla väga tähtsa ja vastutusrikka tööga. See selgub ka üliõpilaste arvamusavaldustest ajaplaani kohta.

Imetlusväärsed on üliõpilased, kes on pannud oma prioriteedid täpselt paika, kes kasutavad aja planeerimisel tänapäevast tehnikat (sülearvuti, mobiiltelefon) ning suudavad ühitada õppimist, pereelu ja töötamist.

Samas võib üllatusega tõdeda, et on üliõpilasi, kes tegelevad kõigega, mis meeldib, pühendades stuudiumi jooksul suhteliselt vähe aega õppimisele kui väga olulisele tegevusele.

Üldistusena võin aga kindlalt lisada, et märgata on suundumust oma aja teadlikult tõhusamaks muutmiseks. Ajajuhtimise loengutel osalenud tõdevad, et arvukatest põhitõdedest ja soovitustest, mida on jagatud filosoofide, psühholoogide, ajajuhtimise teoreetikute-praktikute poolt, on igaühel leida midagi, mis sobib isikupäraseks kasutamiseks.

Autor: Anneli Salk