Metsamaksud - abi Venele

Praegu on ca 60% erametsa kuusikutest saavutanud kasumiküpsuse. Pilt ei ole oluliselt erinev teiste puuliikide osas. 2004. aastal läbi viidud metsade inventuuri kohaselt oli Eestis 129,2 tuh. hektarit selliseid metsi, kus metsa majandamata jätmise tulemusel oli põhjustatud ilmset majanduslikku kahju nii riigile kui ka eraomanikele. Sellistest metsadest 46,1 tuh. hektarit ehk 36% paiknes riigimetsas ning 83,1 tuh. hektarit ehk 64% erametsas. Täna on Eestis umbes 60 tuhat metsaomanikku ning ligikaudu 1/5 eestlastest on vähem või rohkem seotud metsandusega (näiteks on kaasomanikud mingi pärandatud või restitutsioonikorras tagastatud metsamaa osas).

Samas ei saa metsa halva kohtlemise ja kodumaise metsatööstuse toormeta ja tööta jätmise süüd veeretada ainult erametsaomanike kaela. Ja kindlasti ei ole siin tegemist nende laiskuse või rumalusega. Sellise käitumise peamiseks põhjuseks on pigem ebavõrdsust tekitav ja moonutatud maksusüsteem, mille puhul diskrimineeritakse väikemetsaomanikke, kelle jaoks metsa kasvatamine, ülestöötamine ja müümine ei ole majanduslikuks põhitegevuseks.

Praegu kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt on metsamaa esmane müük maksuvaba. Samal ajal kasvava metsa ja puidu müük on maksustatud, kusjuures füüsilisest isikust metsaomanike (kes ei ole FIEd) puhul käsitletakse maksustatava tuluna kogu tehingu käivet. On täiesti arusaadav, et need metsaomanikud, kes elatavad ennast mingist muust tööst, ei soovi ennast ainult mõne hektari metsa ülestöötamiseks FIE-na arvele võtta. Alati ei aita ka FIE-ks olemine. Ka FIE-dest metsaomanikud ei saa tulust maha arvata metsa ülestöötamise kulusid, juhul, kui seda tööd tehakse oma jõududega või kui ülestöötamise kulud ei ole mingil muul põhjusel dokumenteeritavad. Selline maksusüsteem ei motiveeri väikemetsaomanikke oma metsa üles töötama või sunnib neid koguni oma tulusid varjama, mistõttu ka riigil jääb saamata oluline kogus maksutulu.

Eksisteerib ka diskrimineerimine "metsameeste" ja põllumajandusega tegelevate farmerite vahel. Erinevalt esimestest saavad talupidajad igal aastal oma majandustegevuse tuludele maksuvabastuse 45 tuhande käibekrooni osas. Sellist ebavõrdset käsitlemist võimendab asjaolu, et põllumajanduses on tootmis- ja käibetsükkel ühe aasta pikkune samal ajal kui väikemetsaomaniku tulud ja kulud on tsüklilised ning tekivad enamasti aastal, mil mets üles töötatakse ning uus istutatakse. Kuna metsas koristatakse saaki 60 kuni 100 aasta järel, peaks võrdse situatsiooni saavutamiseks olema metsaomanike maksuvaba tulu põllumehe omast mitmeid kordi suurem. Võrdsustavaid ja mõistlikke maksundusprintsiipe järgides oleks ilmselt võimalik suurendada nii deklareeritavaid tulusid kui maksulaekumisi.

Ettevõtja ja metsaomaniku tasemelt kõrgemale vaadates peame me nägema ja tunnistama ka makromajanduslikke- ja riiklikke julgeolekuriske. Täna on Eesti metsandussektoris kokku hõivatud umbes 40 000 inimest ning enamus nendest inimestest töötab ja elab Eesti maapiirkondades. Need töökohad on olulised nii tööhõive kui regionaalpoliitilisest aspektist. Riigi huvidest lähtuvalt on väga tähtis, et meil säiliks hajus asustatus ning maapiirkondade- ja linnarahva elatustasemed pigem võrdsustuksid kui kaugeneksid teineteisest.

Eesti Metsatööstuse Liidu andmetel ootab tänaste metsamajandamise põhimõtete järgimisel veel kahe järgmise aasta jooksul umbes üht neljandikku metsatööstusettevõtetest sulgemine ning tööta võib jääda umbes 10 tuhat inimest, peamiselt maapiirkondades. Rooste lähevad "riistad" ja oskused, toitmata jäävad paljud pered ja riigil ning kohalikel omavalitsustel laekumata suurel hulgal maksutulu.

Metsandussektori hääbumine tekitab uue inimeste tööotsinguist tuleneva rände linnadesse ning neid inimesi on hiljem, sektori olukorra paranedes väga rakse kui mitte võimatu maale tagasi meelitada. Metsandussektori hääbumise tulemusel saab aga löögi juba järgmine osaline puidu väärtusahelas - Eesti mööblitööstus.

Hoopis keeruliseks võib Eestile aga kujuneda olukord julgeolekulisest aspektist. 2006. aastal oli meie siseriiklik puiduvajadus kokku umbes 8,6 miljonit tihumeetrit. 2002.aastal Riigikogus heaks kiidetud Eesti metsanduse arengukava aastani 2010 peab samal ajal Eesti tingimustes aastaseks optimaalseks raiemahuks 12,6 miljonit tihumeetrit. Tegelik 2006. aasta raiemaht oli Eestis aga umbes 5 milj. tihumeetrit. Koguvajaduse ja sisemaise toodangu vahe täidab puidu import Venemaalt. 2006. aastal imporditigi Venemaalt üle 2 miljoni tihumeetri puitu. Täna on Venemaal ümarpuidule kehtestatud eksporditoll 4 eurot tihumeetri kohta. Nii toetasime me 2006. aastal president Putini režiimi otseselt umbes 140 miljoni krooniga. Lisaks sellele tagasime töö Venemaa metsatöölistele ja töötlejatele, kes omakorda Venemaa riigieelarvesse makse maksavad. Käesoleva aasta 1. juulist tõuseb Venemaal ümarpuidu eksporditoll 10 euroni tihumeetrilt, mille tulemusel meie "otsetoetus" Venemaale kahekordistub.