- OMX Baltic−0,08%302,85
- OMX Riga0,05%869,91
- OMX Tallinn−0,29%1 989,15
- OMX Vilnius0,16%1 197,64
- S&P 500−0,07%5 659,91
- DOW 30−0,29%41 249,38
- Nasdaq 0,00%17 928,92
- FTSE 1000,27%8 554,8
- Nikkei 2251,56%37 503,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%92,82
- OMX Baltic−0,08%302,85
- OMX Riga0,05%869,91
- OMX Tallinn−0,29%1 989,15
- OMX Vilnius0,16%1 197,64
- S&P 500−0,07%5 659,91
- DOW 30−0,29%41 249,38
- Nasdaq 0,00%17 928,92
- FTSE 1000,27%8 554,8
- Nikkei 2251,56%37 503,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%92,82
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Arengumootorid seiskuvad
Eesti majandusedu viimastel aastatel on olnud märkimisväärne - aga paistab, et senised arengumootorid on vaikselt jõudu kaotamas. Kinnisvaraturg kiratseb ja tõusvate palkade tingimustes on allhanke tegemine headele läänenaabritele osutumas raskemaks.
Kaug-Ida töölised on täna ja ka tulevikus odavamad kui eestlased, seega peame tegema asju, millel on suurem lisaväärtus kui Hiina või India odavatel kaupadel.
Lisaks tuleb arvestada sellega, et ka Kaug-Idas on haritud inimesed, kes varsti hakkavad lisaks odavatele tarbekaupadele tegema suurema lisaväärtusega ja unikaalsemaid tooteid ja maailmale tutvustama oma kaubamärke.
Tänane Eesti majanduskasv ei põhine teadmistel ega oskustel, vaid välisraha sissevoolul meie majandusse. Meie ühiskond ei saa püsida vaid sellel, et ostame üksteiselt hoogsalt laenuraha eest asju. Kunagi tuleb laene ka tagasi hakata maksma ning siis tuleb leida välismaalt ostjad oma toodetele ja teenustele.
Kui teeme ebahuvitavaid ja halva kvaliteediga tooteid, siis ei saa me võetud laene tagasi maksta. Raha, mille eest kaupu või teenuseid osta ja müüa, ei saa ainult laenata - keegi peab ka selle teenimiseks tööd tegema.
Mis siis nüüd pihta tuleks hakata? Kas läheme kõik Soome raha teenima? Enne valimisi lubasid erinevad poliitilised parteid suuremat palka, pensionit ja paremat elu. Kõrgem palk on tore, aga kelle taskust see tuleb - eraettevõtja peab palga maksmiseks raha teenima ja riik peab teenima maksutulusid.
Innovatsioonipoliitika katselabor projekti raames küsisime erinevatelt Eesti parlamendierakondadelt nende visioone ja meetodeid, kuidas võiks Eesti majandus ja innovatsioon edasi areneda. Mõnel erakondadel on hea arusaam sellest, mida teha, teised jälle vaatavad suuniste saamiseks peaasjalikult Euroopa poole.
Rahvaliit ja Keskerakond eelistavad enne ise uuenduste tegemisele asumist välismaa tehnoloogia importi Eestisse.
Isamaa ja Res Publica Liit ning sotsiaaldemokraadid rõhuvad sellele, et teaduse ja hariduse koostööd tuleb suurendada ning samuti pakutakse välja innovatsiooniosaku idee. See osak annaks väikeettevõtjale võimaluse osta informatsiooni ja teadmisi erinevatelt teadusasutustelt nii Eestis kui ka välismaal.
Reformierakonna lemmikteemaks on see, et riik peaks ettevõtlusesse võimalikult vähem sekkuma, samas peaks riik aktiivsemalt toetama ja soodustama Eesti kõrgdisaini teket.
Innovatsiooni osas oleme Euroopa keskmiste seas - samas on meie innovaatilisuse kasvutempo nõrgavõitu ja ettevõtjad investeerivad pigem teada-tuntud ärimudelitesse kui uuenduslikesse ja selle võrra riskantsematesse ideedesse.
Hetkel kuum
Innovatsioonipoliitika katselabor annab kaunis põhjaliku ülevaate sellest, mida on mujal tehtud uuenduslikkuse tõstmiseks - näiteks Soomes ja teisteski edukamates riikides on organisatsioonid, mis toetavad patenteerimist nii nõu kui ka jõuga ja annavad väikesemahulist seemnekapitali just ideede prototüübi faasis. Võimalik, et seetõttu ongi soomlastel ligi 20 korda rohkem Euroopa patente miljoni elaniku kohta kui eestlastel.
Kui tahame tulevikus tegelikult ka suuremat palka teenida ja õnnelikum olla, siis tuleb vaadata loosungitest kaugemale.
Lisaks udustele eesmärkidele peab olemas olema ka konkreetsem tegevuskava lubatud tulevikuni jõudmiseks.
Autor: Eero Elenurm
Enimloetud
1
5
6
Kristen Michal: “Kui keegi tahab, võib ta arutada, kas see on pikk või lühike vaade.”
Viimased uudised
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Alkoholiregister kaob, töötervishoiu nõudeid vähendatakse
Kristen Michal: “Kui keegi tahab, võib ta arutada, kas see on pikk või lühike vaade.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele