Putin tugevdab sidemeid uue torujuhtme riikidega

See võib ohtu seada Euroopa Liidu plaanid ühenduste rajamiseks, mis aitaksid Euroopa sõltuvust Venemaast vähendada ja annaksid ka Kesk-Aasia riikidele rohkem poliitilist manööverdamisruumi.

Täna allkirjastavad Venemaa, Bulgaaria ja Kreeka Ateenas Venemaa presidendi Vladimir Putini osavõtul valitsustevahelise kokkuleppe juba 14 aastat arutatud naftajuhtme rajamiseks ja opereerimiseks Bulgaaria sadamalinna Burgase ja Kreeka Alexandroupoli vahel.

See avab Vene naftale otsetee Vahemerele, lisab ekspordikanaleid Euroopasse ning vastab ühtlasi Venemaa huvile suurendada kontrolli piirkonna kaudu kulgeva gaasi- ja naftatranspordi üle.

Bulgaaria võib naftatransiidist teenida kuni 35 miljonit dollarit aastas. Lisaks saavad nii Kreeka kui ka Bulgaaria suurema kaalu piirkondlike energiakeskustena.

Ühtlasi väldib torujuhtme marsruut tihedalt üle koormatud Bosporuse väina, mille läbimisele on Türgi hakanud piiranguid tegema. Eriti puudutab see Novorossiiskist tulevaaid tankereid, et sundida Vene naftafirmasid kasutama juba olemasolevat USA toetusel valminud Bakuu-Tbilisi-Ceyhani torujuhet.

Majanduslikult ja poliitiliselt sobib Venemaale pigem Burgase-Alexandroupoli suund, kirjutas RIA Novosti.

USA Hudsoni Instituudi Euraasia poliitika direktor Zeyno Baran hoiatas hiljuti Euroopa Parlamendis ELi energiapoliitika arutelul, et kui rida ELi ja NATO riike, nagu Türgi, Kreeka, Bulgaaria ja Ungari, energia kaudu Venemaa mõju alla satuvad, ei pruugi ELi suurprojektid ühenduse energiavarustuse mitmekesistamiseks üldse teoks saada. Näiteks Nabucco gaasijuhe, mis avaks Kesk-Aasia gaasile tee Euroopasse Balkani ja Türgi kaudu ning looks ELi jaoks Vene gaasile alternatiivi.

International Herald Tribune kirjutas sel nädalal, kuidas Ungari on Gazpromiga käed löönud gaasitoru rajamiseks, mis on Nabucco otsene konkurent, läbib enam-vähem sama marsruuti ning valmib peaaegu samal ajal. Kui Nabucco lõpeb Austrias, tehes Ungarist vaid transiidiriigi, siis Gazpromi torujuhe lõpeb Ungaris, millega riigist saab Kesk-Euroopas oluline energiakeskus. Ungari peaminister põhjendas Gazpromi eelistamist Euroopa plaanide ebamäärasusega.

Sarnase manöövriga nurjas Venemaa üheksakümnendatel aastatel USA plaanid ehitada Kaspia mere alt naftajuhe Türki. Selle asemel ehitas Venemaa kiiresti Türki oma gaasijuhtme Sinine Voog, millega kadus nõudmine Kaspia gaasi järele.

Kontroll Kesk-Aasia nafta ja gaasi ekspordikanalite üle on Venemaale vajalik oma Euroopa klientidega sõlmitud lepingute täitmiseks. Ühtlasi kindlustab see poliitilise kontrolli piirkonna riikide üle. Monopoli murenemine suurendaks samas piirkonna riikide poliitilist iseseisvust ning tugevdaks ka ELi positsioone Venemaaga peetavatel energiakõnelustel.