Fantaasialend Wagneri muusikaga

Dirigendi arvates on taoline tutvus Wagneri suurteostega omal kohal.

Edaspidi on tal plaanis tutvustada ka hollandlase kompilatsioone Wagneri ooperitest "Parsifal" ning "Tristan ja Isolde".

"Nürnbergi meisterlauljad" on Wagneri pikim teos. 1868. a Münchenis esietendunud koomiline ooper on saksa kunsti ülistus, samas ka ooper armastusest. Muusikast õhkub päikesepaistet ja elurõõmu, värskust ja optimismi. Võluv muusikaline jutustus Nürnbergi suurtest aegadest (16. sajandist), keskpunktis kodanlastest meisterlauljad ja nende lauluvõistlus.

Mõned peavad "Nürnbergi meisterlauljaid" Wagneri parimaks teoseks. Ei saa salata, et see on ooperiliteratuuri üks suuremaid saavutusi, milles on täiuslik tasakaal muusika ja poeesia vahel.

Hollandlase Vliegeri pisut alla tunni kestvas sümfoonilises teoses on olulisemad ja kaunimad motiivid Wagneri suurteosest.

Kontserdi esimeses pooles ettekandele tulevate "Wesendoncki laulude" kohta on aga helilooja oma päevikusse täheldanud: "Midagi paremat nendest lauludest pole ma kirjutanud ja vaid väheseid minu töid võib tulevikus nende kõrvale panna."

See avaldus ei üllata, teades Wagneri kirglikku ja lootusetut armastust veetleva intelligentse kaupmeheproua Mathilde Wesendoncki vastu, kelle viis luuletust ta helidesse põimis.

Laulud on kirjutatud aastail 1857-58, ajal, mil Wagneril oli valminud tema ooperireformi kõige äärmuslikuma teose "Tristan ja Isolde" libreto.