RMK kohendab käbimajandust

"Pole mõtet kahte kohta investeerida," põhjendab Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) taimlamajanduse osakonna juhataja Esko Krinal, miks on otsustatud investeerida Kullengale.

Kuu aega tagasi vahetati Kullengas kallis õliküte keskkonnasõbraliku käbikütte vastu - automaatika suunab seemnetest tühjaks lüditud käbid katlasse, mis annab sooja käbikuivatile, kontorile ja garaažile. Lisaks soetati eelmise aasta lõpus Kullengale käbide automaatne kuivatuskapp ja puhastusliin ning moodne tõstuk käbide korjamiseks.

Krinali andmeil on viimasel aastal Kullengale investeeritud kokku 1,1 miljonit krooni.

"Vaja läheks neli-viis korda suuremat summat, et Kullengale ehitada ka nüüdisaegne käbide kuivati," räägib Krinal ja lisab, et abiraha selleks on nad taotlenud Euroopa Liidu fondidest.

Kilingi-Nõmme lähedal Marana külas asuva ASi Eesti Metsataim tegevdirektor Tõnu Reim ütleb, et kui Eestis oleks üks nüüdisaegne käbikuivati, oleks nemad valmis keskenduma vaid metsataimede kasvatamisele.

"Me oleks hea meelega juba tänavu loobunud käbide töötlemisest, sest see nõuab meil liiga palju käsitsitööd," lausub Reim.

RMK ühendpuukooli Kullenga taimla tööjuhi Tiiu Suve andmeil töötlevad nad tänavu umbes 15 000 liitrit kuusekäbisid ja 60 000 liitrit männikäbisid, millest poole varuvad metskonnad ja teise poole korjavad nad talvel ja varakevadel oma seemlast. Ühe kilo seemne saamiseks tuleb töödelda umbes 180 liitrit ehk viis kartulikotitäit käbisid.

Kullenga seemlas käib vähemalt märtsi lõpuni aktiivne käbikorjamine. Naised küünitavad puu ladvas kasvavate käbideni pikal alumiiniumredelil seistes. Paar naist saavad käbisid korjata tõstukikorvis. "Igal juhul tunduvalt parem kui redelil turnida," hõikab Svetlana Tšerikova puuokste vahelt alla.