Elysée võtmed taluniku tasku?

Meeleseisundis, kus ollakse kõige ees hirmul ja kõigeks valmis, nagu iseloomustas prantslasi üks päevalehe Liberation ajakirjanik Pariisis, mõjuvad Bayrou lubadused ahvatlevalt ja julgustavalt - "rahulik revolutsioon" ilma vastanduste ja vapustusteta. Olgu pealegi partei tunnusvärv oranž, mis idaeurooplase jaoks eriti loob paralleeli hoopis pöördelisematest aegadest. Suure Prantsuse revolutsiooni diviisist "vabadus, võrdsus, vendlus" on prantslaste jaoks olulisim "võrdsus". Ja seda mitte üksi kõrgest tööpuudusest ja elatustaseme langusest vintsutatud vanema põlvkonna jaoks, vaid ka riigile uut eliiti kasvatava lütseumi lõpuklassi noorukitele, kellele solidaarsus on esmatähtis ja Briti "igaüks enda eest" mudel valdavalt võõras. Vähemalt näitas nii mõttevahetus nendega Pariisis koos Balti riikide ajakirjanikega.

Bayrou, kes pidas äsja tungil täis spordi- ja kontserdihallis oma esimese suure valimisürituse Pariisis, on toetajateks saanud nii parem- kui vasakleeri protestihääled. Paremleerist need, kelle jaoks nende partei kandidaat Nicolas Sarkozy on liiga autoritaarne ja ameerikameelne ning kel pole ununenud, kuidas Sarkozy aastapäevad tagasi noortemässudes osalenuid "kõntsaks" nimetas. Vasakleerist on Bayrou taha koondunud need, kes ei pea sotsialistide naiskandidaati Ségolene Royali piisavalt kompetentseks või kes kardavad, et tal vajaliku toetuse saavutamiseks tuleb koalitsiooni minna äärmuslike vasakparteidega. Isegi Bayrou'ga ühinemist on grupp sotse Royalile soovitatud, kuna kumbki partei eraldi ei pruugi valitsemiseks vajalikku toetust saada. Royal seda ettepanekut ei tervitanud.

Bayrou leiab, et 25 aastat riiki valitsenud põhivoolu parteid tuleb kordamööda võimul ja opositsioonis olemise komfordist välja raputada ja erru saata. Sest midagi ei ole muutunud - Prantsusmaa on ikka seesama reformimata ja kõrge tööpuudusega Prantsusmaa. Ning ei aita, kui üks tänane presidendikandidaat tahab Prantsusmaast teha Skandinaaviat ja teine Ameerikat. Eriti teravalt ründab Bayrou arvamusküsitlustes napi liidrina püsivat Nicolas Sarkozyd, keda ta maalib kui suurte äri- ja meediagruppide lähikondset ja huvide kaitsjat. Bayrou ise lubab Prantsusmaa jätta Prantsusmaaks, võimu rohujuure tasandile tagasi tuua ning valitseda riiki kui "rahva president", kes ei tee ühtegi olulisemat otsust kodanikke kaasamata. Olgu see siis pensionisüsteemi reform või patiseisus Euroopa põhiseaduslik lepe.