Kuningliku Jacques Chiraci käest, kes on
valitsenud Prantsusmaad 12 aastat kui tõeline monarh kõige muu kui nime poolest,
võivad Elysée presidendipalee võtmed libiseda traktori roolis alustanud
talupidaja Francois Bayrou kätte. Kuu aja pärast toimuvatel Prantsusmaa
presidendivalimistel on ta ootamatult tõusnud tõsiseks kandidaadiks peavoolu
parteides pettunud prantslastele.
Meeleseisundis, kus ollakse kõige ees hirmul ja kõigeks valmis, nagu iseloomustas prantslasi üks päevalehe Liberation ajakirjanik Pariisis, mõjuvad Bayrou lubadused ahvatlevalt ja julgustavalt - "rahulik revolutsioon" ilma vastanduste ja vapustusteta. Olgu pealegi partei tunnusvärv oranž, mis idaeurooplase jaoks eriti loob paralleeli hoopis pöördelisematest aegadest. Suure Prantsuse revolutsiooni diviisist "vabadus, võrdsus, vendlus" on prantslaste jaoks olulisim "võrdsus". Ja seda mitte üksi kõrgest tööpuudusest ja elatustaseme langusest vintsutatud vanema põlvkonna jaoks, vaid ka riigile uut eliiti kasvatava lütseumi lõpuklassi noorukitele, kellele solidaarsus on esmatähtis ja Briti "igaüks enda eest" mudel valdavalt võõras. Vähemalt näitas nii mõttevahetus nendega Pariisis koos Balti riikide ajakirjanikega.
Bayrou, kes pidas äsja tungil täis spordi- ja kontserdihallis oma esimese suure valimisürituse Pariisis, on toetajateks saanud nii parem- kui vasakleeri protestihääled. Paremleerist need, kelle jaoks nende partei kandidaat Nicolas Sarkozy on liiga autoritaarne ja ameerikameelne ning kel pole ununenud, kuidas Sarkozy aastapäevad tagasi noortemässudes osalenuid "kõntsaks" nimetas. Vasakleerist on Bayrou taha koondunud need, kes ei pea sotsialistide naiskandidaati Ségolene Royali piisavalt kompetentseks või kes kardavad, et tal vajaliku toetuse saavutamiseks tuleb koalitsiooni minna äärmuslike vasakparteidega. Isegi Bayrou'ga ühinemist on grupp sotse Royalile soovitatud, kuna kumbki partei eraldi ei pruugi valitsemiseks vajalikku toetust saada. Royal seda ettepanekut ei tervitanud.
Bayrou leiab, et 25 aastat riiki valitsenud põhivoolu parteid tuleb kordamööda võimul ja opositsioonis olemise komfordist välja raputada ja erru saata. Sest midagi ei ole muutunud - Prantsusmaa on ikka seesama reformimata ja kõrge tööpuudusega Prantsusmaa. Ning ei aita, kui üks tänane presidendikandidaat tahab Prantsusmaast teha Skandinaaviat ja teine Ameerikat. Eriti teravalt ründab Bayrou arvamusküsitlustes napi liidrina püsivat Nicolas Sarkozyd, keda ta maalib kui suurte äri- ja meediagruppide lähikondset ja huvide kaitsjat. Bayrou ise lubab Prantsusmaa jätta Prantsusmaaks, võimu rohujuure tasandile tagasi tuua ning valitseda riiki kui "rahva president", kes ei tee ühtegi olulisemat otsust kodanikke kaasamata. Olgu see siis pensionisüsteemi reform või patiseisus Euroopa põhiseaduslik lepe.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Enim kardavad prantslased täna tööpuudust ja ebavõrdsust, kolmandal kohal tuleb rahulolematus ühisraha euroga, mis on toonud hindade tõusu ja elatustaseme languse. Üle 60% usub, et nende lapsi ei oota ees vanematega võrreldes parem tulevik, sest paljud asjad ei sõltu enam Prantsusmaast ja olulisi muudatusi suunavad välistegurid. Sellise pildi annavad Prantsuse poliitikauuringute instituudi Cevipof küsitlused. Inimesed on mures ja ootavad muutust, kuid millist ja millises ulatuses, ei oska veel keegi ette näha. Niivrd suured on prantslaste seas kõhklused ja ebamäärasus. Alahinnata ei maksa ka 2002. a presidendivalimistel teise vooru välja jõudnud ultraparempoolse Jean-Marie Le Peni väljavaateid, sest tema toetamist arvamusküsitlustes sageli ei tunnistata.
Kokku pakuvad prantslastele lahendusi 12 presidendikandidaati, kellest lõviosa on vasakpoolsed. Ajalehes Le Parisien sel nädalal avaldatud arvamusküsitluste järgi saaks nii Royal kui Sarkozy esimeses valimisvoorus 26% toetust, Bayrou 21%. Teises voorus on selle küsitluse järgi nii Royalil kui Sarkozyl võrdsed võimalused. Kui aga teise vooru jõuab Bayrou, on ka üllatuskandidaadil täiesti võimalus järgmiseks viieks aastaks Prantsusmaa presidendiks saada. Põnevus püsib ilmselt valimispäevani välja. Esimene valimisvoor peetakse 22. aprillil ja teine, kuhu pääsevad edasi kaks kandidaati, 6. mail.