Ülikoolide ametiühingud nõuavad rahastamise suurendamist

Tallinna Tehnikaülikooli ametiühingu esimees Toivo Roosimaa ütles ETV24-le, et Eesti kõrgkoolide, teadus- ja arendusasutuste ametiliitude ühendus "Universitas", kuhu riigi rahastatavatest kõrgkoolidest ei kuulu vaid Tartu Ülikool ja Maaülikool, valmistab ette dokumenti riiklikule lepitajale ning jurist peaks selle koostamise lõpetama esmaspäeval.

Roosimaa sõnul on nende nõudmiste põhisisuks saavutada tuleva aasta alguseks professorite miinimumtasuks 25 000 krooni kuus.

"Praegu on TTÜ professori miinimumtasu 16 000 krooni, Tallinna Ülikoolis 14 000, Tartu Ülikoolis on natule kõrgem, 20 000 krooni," kirjeldas Roosimaa praegust olukorda. "Me ei pea õigeks seda, et Eesti haritlaste tipud, kes koolitavad järeltulevat põlve haritlasi, ei saa sellele vastavat tasu. Palk on tunnustus tehtud töö eest, aga praegusest palgast paistab, et Eesti riik ei tunnusta oma haritlasi."

Tallinna Ülikooli teenistujate ametiühingu juhatuse esimehe Paul Tammela sõnul on ta teadlik TTÜ eestvõttest minna riikliku lepitaja juurde, kuid ise ei saa nad riikliku lepitaja poole pöörduda enne, kui on vähemalt alustatud läbirääkimisi oma ülikooli juhtkonnaga. "Me tahtsime kõnelda uue kollektiivlepingu sõlmimisest nii vana rektori kui ka uuega, kes on palunud sellega viivitada. Nüüd aprillis saame kokku," ütles ta.

Tammela rõhutas, et esialgu tuleb oodata uue haridusministri ametissemääramist, sest praegu pole kellegagi rahastamise suurendamise üle läbi rääkida.

Ka Tartu Ülikooli metiühingu esimees Aleksander Jakobson pidas vajalikuks oodata ära, saab haridusministriks. "Palgaläbirääkimised sõltuvad uue haridusministeeriumi valikust. Siis vaatame edasi," lausus ta. Jakobsonis sõnul on ülikooli ametiühing ning ülikooli juhtkonnaga ühel meelele, et kaheksa aastat muutumatuna püsinud õppekoha maksumus peab kindlasti tõusma.