Fassaadivineer kardab vett

Samas ei sobi näiteks kilevineer, mis betoonivaluraketisena on niiskusetõrjeks pealt kaetud fenoolkilega, oma vineeri kohta tavatu välimusega kuidagi fassaadikatteks.

Fassaadivineeri ilmastikukindluse tõstmiseks tuleb Miti kinnitusel iga fassaadiplaadi ülemine ja alumine serv lõigata 45 kraadi all, et moodustuksid katte jätkukohtades veeninad. Riistopi seletusel aga sellest eriti ei piisa. Kindluse mõttes tuleks igale horisontaalsele jätkukohale lisada alumise plaadi ülaservale kinnituv vihmaplekk. Siis ei saja vihm kahe plaadi vahelt sisse ega otse plaadi kõige tundlikumale kohale - servale.

Eriti oluliseks peab Riistop fassaadivineeri tuuldumist tagantpoolt. "Fassaadivineeri tuuldumine tagantpoolt on veelgi olulisem kui laudisel, kuna vineer ei lase õhku läbi," tõdeb ta.

Et tuuldumine ei tohi fassaadikatte taga katkeda, siis kõige ohtlikumad kohad on tema sõnul konsoolide kohad, kuhu kiputakse tegema õhukanali läbilõikeid.

Nii Riistopi kui ka Miti kinnitusel on piisav tuulutusvahe 22-25 sentimeetri laiune ehk võrdne tavalise hööveldatud või hööveldamata nn tollise lauaga.

Tavaliselt fassaadivineeri tahvlid kas liimitakse või kinnitatakse seinale kruvidega. Kruvide kinnitamiseks tuleb kindlasti kasutada tihendiga seibe, et kruviaugust niiskus sisse ei imbuks.

Lisaks tuleb Miti seletusel jätta iga tahvli ümber umbes viiemillimeetrine vahe. Vahe parandab ventilatsiooni seinakatte taga, teisalt aga võimaldab see muutuvates ilmastikuoludes plaatidel paisuda. Liiatigi võimaldab selline vahe hooldada ja värvida plaatide kõigepealt kuluma hakkavaid servi.

Kindla tellimustööna valmivate plaatide vineerilakki kahjustav lõikumine objektil katkestab Miti kinnitusel fassaadikatte garantii.