Narvas elektrit jagava OÜ VKG Elektrivõrgud juhatuse esimees Ahti Puur ütles eile, et kuna Kreenholmi võlg ulatub mitme miljonini, siis hakkavad nad täna vabriku elektritarbimist piirama.
Puuri sõnul on Kreenholmil maksmata mitme kuu arved ning täna hommikul kell 9 hakkab võrgufirma Kreenholmi elektritarbimist piirama.
"Ütleme nii, et nende territooriumile läheb väga palju juhtmeid ja kaableid," selgitas Puur piiramise ulatust ning lisas, et Kreenholmilt ei võeta korraga kogu elektrit ära. Kui Kreenholm aga midagi ette võta, on täieliku pimeduse saabumine paari päeva küsimus.
Puur märkis, et tegemist ei ole ettevõtte veevõla teema jätkuga, vaid et nemad on Kreenholmile juba mitmeid meeldetuletusi ja kirju saatnud. "8. märtsil palusime teha maksed 27. märtsiks, seda nad teinud ei ole, nad ei ole ka toru võtnud," ütles Puur, kelle sõnul pääseb Kreenholm elektritarbimise "piiramisest" ainult juhul, kui nad tasuvad arve või vähemalt teevad maksegraafiku.
"Erinevalt Narva Veest ei ole nad ka meie tariife vaidlustanud, need on energiaturu inspektsioonis kinnitatud," lisas Puur, kelle sõnul ei ole ilmselt tegemist lihtsalt ajutiste makseraskustega, sest "siis võetakse toru ja püütakse kokku leppida".
Eesti Energia, kelle elektrit VKG Elektrivõrgud edasi kannavad, teatas, et Kreenholm on neile võlgu paari kuu raha, kuid on oma võlgnevust tasapisi likvideerimas.
Eile hommikul pidi AS Narva Vesi lõpetama Kreenholmi reovee vastuvõtu, kuid linnapea soovil jäi aktsioon ära ning ketrusvabriku võlg tiksub aina suuremaks.
Narva keskerakondlasest linnapea Tarmo Tammiste selgitas, et tema ei taha vabrikuomanike asemel linna au ja uhkuse hukus süüdi jääda.
"Ma ei tunne vähematki sümpaatiat ettevõtte juhtkonna vastu, kes on oma tegevusega viinud kunagi õitsva ja võimsa firma majandusliku krahhi äärele, kuid selles pole süüdi tuhanded narvalased, kes on siin põlvkondade kaupa rasket tööd teinud ja oma peredele leiba teeninud," kinnitas linnapea. Ning veefirma kahjum muudkui kasvab. Ketrusfirma on veefirmale võlgu juba peaaegu 20 miljonit krooni.
Linnapea rääkis, et Narva Vee ja Kreenholmi juhatus said viimati kokku 20. märtsil ning hakkasid juba peaaegu kompromissini jõudma, kui reedel, 23. märtsil saabusid ühtäkki rootslased (omanikfirma Boras Wäfveri AB esindajad - toim.) ning teatasid, et nemad ei maksa sentigi, et las aga õiguskantsler või kohus otsustab, kummal on õigus.
Pealelõunal saatsid linnapea ja samuti keskerakondlasest (hiljuti erakonna Narva piirkonna juhi kohalt tagasi astunud - toim.) volikogu esimees Mihhail Stalnuhhin meediale teate: "Lähtudes Boras Wäfveri AB aastaaruandest, võib järeldada, et kontsern kavatseb lähiajal tootmismahtusid tugevasti vähendada, koondades 800 töötajat. Võrreldes 2005. aastaga vähenesid ettevõtte tulud 2006. aastal ligi 145 miljonit Rootsi krooni ning praegu on kontsern suures miinuses. Kreenholmi juhtkond soovib jääda kõrvaltvaataja rolli firma kokkuvarisemise juures ja süüdistada selles ASi Narva Vesi ja Narva linnavalitsust."
Kreenholmi jurist Artur Lepik ütles, et tema teada on emaettevõte hoopis Narvas tootmist laiendamas. "Ma ei arva, et linnapeal on väga objektiivne informatsioon," arvas Lepik.
Kreenholmi peadirektor Matti Haarajoki aga tunnistas, et 2007-2008 väheneb Kreenholmi töötajaskond 800 inimese võrra, kuid see ei tähenda, et tootmismaht väheneks, ettevõtte lihtsalt hakkab puuvillaniidi tootmise asemel seda sisse ostma. Veetariifid tuleb aga Haarajoki sõnul selgeks vaielda ning linn on siin viivitaja rollis.