Õiguskantsler Allar Jõksi hinnangul oli
tsiviilisikute jälitamine kaitseväeluure poolt ebaseaduslik ning õiguslik baas
kaitseväeluure tegevuseks on puudulik.
Jõksi sõnul on kaitseväeluure skandaali juured puudulikus õiguslikus baasis, teatas õigukansleri büroo. Kaitseväeluure eesmärgid ja ülesanded on seaduse tasandil sätestamata ning Kaitsejõudude Peastaabil puuduvad volitused luure- ja vastuluurega tegelemiseks. Igasugune peastaabi jälitustegevus, mis on väljunud riigisaladusele juurdepääsuloa julgeolekukontrolli raamest, on seadusevastane ning isikute põhiõigusi ja -vabadusi rikkuv. Kaitseväeluure tegevuse ebapiisava seadusregulatsiooni tõttu ei saa rääkida ka tõhusast tsiviilkontrollist kaitseväeluure üle.
"Valitsuse ja seadusandja tegemata töö kaitseväeluure tegevuseks õiguslike aluste loomisel ühelt poolt ning puudulik tsiviilkontroll teiselt poolt on võimaldanud olukorra, kus kaitseväeluure asus endale ise eesmärke ja ülesandeid leiutama ning volitusi võtma," ütles Jõks.
Tema sõnul on seaduse tasandil sätestamata kaitseväeluure ülesanded ja eesmärgid, kuigi erinevatest seadusesätetest on väljaloetav riigi soov, et kaitsevägi täidaks ka julgeolekualaseid ülesandeid luure- ja vastuluuretegevuse kaudu.
Teine ning õiguskantsleri hinnangul veelgi olulisem puudus seadusloomes on see, et seadusandja on "unustanud" anda kaitseväeluurele pädevuse ja volitused, mis võimaldaksid kaitseväeluurel teostada ka luure- ja vastuluuretegevust ning vajadusel piirata selleks isikute põhiõigusi.
Allar Jõks saatis täna vastuse kaitseminister Jürgen Ligi pöördumisele kaitseväeluure tegevuse põhiseaduspärasuse kontrollimiseks.